PM ROOMAS ⟩ Endisele tasemele tõusnud Eesti kuulitõukaja sai Norras uue hingamise

Jander Heil teeb Roomas tiitlivõistluste debüüdi. Foto: Konstantin Sednev

Kolm aastat tagasi avaldas kuulitõukaja Jander Heil (27) lootust, et 2024. aasta olümpiaks on tal juba tiitlivõistluste kogemus all, mis võimaldaks tal Pariisis tippudele konkurentsi pakkuda. De facto saab see linnuke nüüd Roomas toimuval EMil tehtud, kuid tegelikult on vahepealsed aastad kulgenud tema jaoks kõike muud kui plaanipäraselt.

Meenutades veel seda, 2021. aastal Sakalale antud intervjuud, siis Pariisi olümpiat puudutavale küsimusele vastates, lisas Heil veel: «Spordis muidugi midagi kindlat ei ole ja kõik on ettearvamatu.»

Tagantjärele targana võib öelda, et prohvetlikud sõnad, sest erinevad tagasilöögid on sundinud Heili kolm aastat paigal tammuma. Kui ta üldse tammuda on saanud, sest mõni vigastus on olnud lausa nõnda tõsine – näiteks seljahäda ning mullune kubemesong –, et Heili karjääri jätkumise osas olid küsimärgid.

Praeguseks on mõlemad siiski seljatatud ning Heil tunneb ennast taas parimate päevade tasemel. «Songaoperatsioon läks hästi ja neli kuud pärast seda olin taas valmis kuuli tõukama. Võib-olla mingite suuremate raskuste peal annab närvivalu kergelt tunda, aga pigem vähe. Ühesõnaga, vigastus on unustatud,» kinnitab ta.

Jander Heil saamas alaliidu presidendilt Erich Teigamäelt Rooma EMi stardinumbrit. Foto: Eero Vabamägi

Nende sõnade kinnituseks ka numbreid. Heil, kelle tippmark on 2020. aastast 19.81, avas oma hooaja tänavu märtsis 19.40ga, millele mais lisas 19.46 ja, tõsi, 18.97. Ent siinkohal taas konteksti.

«Märtsis, enne Lerias toimunud heitjate Euroopa seeriavõistlust avastasin, et olen edetabelis sellisel kohal, et EMile kvalifitseerumine tundus ühtäkki reaalne. See oli minu jaoks suur üllatus, sest eelmise hooaja pealt ma väga ei eeldanud siia peale saamist. Kui aga seal veel hea tulemuse tegin, siis vaatasin, et okei, sain punkte juurde, mille abil peaksin veel edetabelis tõusma,» alustab ta selgitustööd.

Mai alguses Bergenis 19.46 tõugates õnnestus tal veel rohkem punkte saada, misjärel võttis ta EMi silmas pidades plaani veel ka võistluse Leidenis. «Ent Norra võistluse järel sain toidumürgituse või mingi viiruse, mistõttu olin kaks päeva täiesti audis. Läksin Hollandisse küll kohale, aga seal asjad ei õnnestunud,» selgitab ta.

Üldiselt oma tegemistele – nii võistlustel kui ka trennis – otsa vaadates julgeb Heil aga öelda, et ta on taas oma parimate päevade tasemel. «See tase, millega neli aastat tagasi isiklik rekord sai tõugatud, on tagasi,» sõnab ta veendunult.

Mõtted maagilisest piirist

Meeste kuulitõuke nii-öelda maagiliseks piiriks peetakse 20 meetri joont. Jander Heili isiklik rekord on 2020. aastast 19.81. Kui väga ootab tema selle piiri alistamist?

«Seda küsimust on mult küsitud äkki viimased viis-kuus aastat,» alustab ta muigelsui vastamist. «Enda poolest võiks ma selle kohe ära teha, kui see vaid nii lihtne oleks, aga arvan, et olen täna sellele lähemal kui kunagi varem.

20 meetrit – see on mingi piir, millest tahaks üle saada. Muidugi ma ei tee sporti seepärast, et tõugata 20 meetrit, see on iseenesest väike number, mille pärast pingutada ja tegelikult on väljavaated suuremad, aga esmalt peab sellest lihtsalt jagu saama,»

Mis on uue tuleku taga? Tuleb välja, et armastus. Nimelt kolis Heil kauase tüdruksõbra initsiatiivil Norra elama, kuna too käis seal ülikoolis ja leidis trollidemaalt ka hea tööotsa.

Uues riigis sportimisvõimalusi otsima hakates viis saatus ta kokku Thomas Rosvoldiga, kellest meie mees räägib ülivõrdes. «Ma ei oskaks paremat treenerit endale soovida,» kuulutab ta fanfaari kombel.

Mida siis 56-aastane härra, kel ette näidata ka üks Norra sisemeistrivõistluste kuld, hästi teeb? Heil naeratab, justkui tahaks öelda: kõike!

«Kui temaga esimest korda kohtusime, siis minu ootused väga kõrgel just polnud, sest ma ei teadnud temast midagi – üks sõber lihtsalt soovitas teda. Aga meie jutt ja arusaamad kuulitõukest lihtsalt klappisid koheselt ja inimestena oleme samuti väga sarnased,» üritab ta mõtteid sõnadesse panna.

«Kogu see positiivsus, see lähenemine ja uskumine sportlastesse. Pole ka nii, et alati on vaja rohkem treenida, vaid pigem treenida targalt. Tõesti olen väga-väga rahul selle otsusega,» ei jõua Abja-Paluoja lähedalt pärit Heil juhendajat ära kiita.

Paraku pole Rosvold aga EMil kohapeal meie meest abistamas. Seda põhjusel, et treeneriametit peab ta vaid hobikorras ning tavaelus tegutseb ta Hyundai Norra mänedžerina. Kes siinkohal aga mõtleb, et tegemist on mingi suvalise hobitreeneriga, siis…

«Ta aitab Norras ka sealseid mitmevõistlejaid: Markus Roothi näiteks kettaheites ning Sander Skotheimiga tõukame iganädalaselt kuuli koos. Thomase jaoks on heitepool ja treenimine küll hobi, aga ka väga suur kirg, mida ta tahab edasi anda,» selgitab Heil.

EMil astub meie mees võistlustulle reede õhtul kell 20.55. Mis ootuste-lootustega ta seda teeb? «Kui suudaks tõugata hooaja parima, siis oleks see rahuldav. Isiklik rekord oleks mõistagi see, mis kõige rohkem rahulolu pakuks, kuid jään rahule ka hooaja parimaga,» resümeerib ta.

Heili isiklik rekord on 19.81, tänavu on ta parimal juhul tõuganud 19.46, millega hoiab EMil osalevate meeste seas 28. kohta. Lõppvõistlusele viiv kvalifikatsiooninorm on 21 meetri juures, aga tegelikkuses võiks 12 parema sekka jõuda ka tulemusega, mis on veidi üle 20 meetri.

«Lõppvõistlusele pääsemiseks peaksin isikliku rekordi tegema, aga ma ei mõtle sellele eriti. Tahan korraliku võistluse teha, näis, kuhu see viib. Olen seal edetabeli järgi alles 27. kuulitõukaja, seega iga koht, mis ma sellest kõrgemal lõpetan, on juba kordaminek,» sõnas ta EMi eel Sakalale.