PM ROOMAS ⟩ Koondise must hobune: meditsiinilise ime olen ma juba korda saatnud

Karl Erik Nazarov ei tea täpselt, mis seisus ta EMi eel on. Foto: Eero Vabamägi

Kui kaks aastat tagasi Münchenis unistasime nii meie (loe: üldsus) kui ka Karl Erik Nazarov ise EMi finaalikohast, siis tänavu on olukord selline, et eneseületuseks tuleb pidada ka poolfinaali jõudmist.  

Säärase «vähikäigu» põhjuseks on jaanuarikuine väsimusmurd, mis ei lubanud Maarjamaa kiireimal mehel mitu kuud üldse (sprindi)trenni teha. Täielikult seljatas ta häda alles mai alguses ning hooaja avastardi tegi 23. mail Jõhvis, kui läbis 100 meetrit 10,58ga. 

Toona tegi Nazarov seda kaheksa sprinditrenni pealt, palju on neid vöö vahele kogunenud nüüd? Ta loeb kiirelt näppudel ja kostab: 12. 

«Paraku ei käi asjad päris nii, et ma esmaspäevast reedeni iga päev sprindin. Kehal on vaja ka taastuda,» alustab ta selgitustööga.

«Kui mõtlen tagasi märtsi-aprilli, mil hakkasin natukene rohkem harjutama, ent teiste tegevustega, siis treeningtundide mõttes on asjad täidetud, kuid reaalselt aitab sprintimisele kaasa ikkagi ainult sprintimine – ja seda olen saanud suhteliselt vähe teha,» sõnab mai lõpus Pärnus veel staadionisirge ka 10,63ga läbinud Nazarov. 

Nõnda nõustub ta ühtlasi ajakirjanike poolt endale asetatud nimetusega, et on EMil Eesti koondise must hobune. «See on aus, sest talv jäi mul üsna poolikuks ja suvi on olnud ka üsna tagasihoidlik,» kostab ta. 

Karl Erik Nazarov saamas Rooma EMil kätte oma stardinumbrit. Foto: Eero Vabamägi

Kui uurida Nazarovilt, mis mõtetega ta reede õhtul stardipakkudele astub, vajub ta mõttesse. «Sellega ongi keeruline...,» alustab välejalg.

«Kui üldiselt olen tiitlivõistlustele tulnud mõne eesmärgi või fookusega, siis praegu siin tahan näha lihtsalt arengut. Et teeksin tehniliselt parema soorituse kui Jõhvis ja Pärnus ning aeg võiks olla oluliselt parem. Et järk-järgult läheks natuke paremaks. 

See olukord, kuhu ma praeguseks jaanuari lõpust jõudnud olen... Ütlesin, et tahan teha meditsiinilist imet ja võimalikult kiiresti tagasi olla. Paberite ja arsti jutu järgi oleks see vigastus pidanud täielikult taastuma mai lõpuks, neli kuud diagnoosist. Sellest olen ma jagu saanud, aga nüüd on vaja vormi saada,» kiikab Nazarov EMist veidi kaugemale. 

Seda mõistagi seepärast, et suve teises pooles ootavad ees Pariisi olümpiamängud, kuhu välejalg samuti pääset sooviks. «Mul õnnestus saada ka kutse Paavo Nurgmi mängudele, mis on kuldtasemega. Sealt edasi tuleb veel üks Soome võistlus ja siis Eesti meistrivõistlused, seega ideaalse õnnestumise korral on edetabelisüsteemiga veel kõik võimalik,» alustab ta mõttelendu, misjärel jalad maha asetab. 

«Aga ma ei mõtle sellele iga päev. Praegu elan üks päev korraga ja tahan lihtsalt jalgu alla saada ja paremaks saada. Kui Eesti meistrivõistlused kord kätte jõuavad ja oma hooajaga jätkan, siis suvel jooksen selle aja ära, milleks olen võimeline,» sõnas mullu Eesti rekordi 10,18ni viinud Nazarov. 

Ent sellest, nagu ta ise nendib, veel ei piisa. «Tuleb välja, et kõik mäletavad vaid seda, mida olen 100, mitte 60 meetris teinud. Keegi kunagi ei kirjuta, et olen [sise-]MMi neljas, vaid seda, et Nazarov jooksis [jälle] 10,6.»

Nazarovi isiklik rekord on 10,18. Tänavu on ta parimal juhul kirja saanud 10,58, millega hoiab EMil osaleva 38 sportlase pingereas 34 kohta. Võistlustulle astub Maarjamaa rekordimees reede õhtul kell 22.10.