PM ROOMAS ⟩ Eesti rekordi püstitanud Maasik: rajal anti üsna vihaselt

Laura Maasik uuendas Roomas toimunud EMil endale nimele kuulunud Eesti rekordit. Foto: Eero Vabamägi

3000 m takistusjooksja Laura Maasik võib oma täiskasvanute tiitlivõistluste debüüdi igati kordaläinuks lugeda, kuivõrd tal õnnestus EMil uuendada enda nimele kuulunud Eesti rekordit (9.44,20).

Tänavu mais Maarjamaa tippmargi 9.48,62ni viinud Maasik astus Rooma olümpiastaadionil stardijoonele paremuselt 33. rekordiga. Seda siis 35 sportlaste konkurentsis. Ometi õnnestus tal ainuüksi oma, esimeses eeljooksus selja taha jätta seitse rivaali.

Pärast teise jooksu lõppu oli selge, et 30-aastasele Maasikule jäi tiitlivõistluste debüüdilt näppude vahele 19. koht, kuid mis veelgi olulisem, ka uus rahvusrekord 9.44,20.

Naiste 3000 m takistusjooks Foto: European Athletics

Kõigest neli aastat tagasi tee uuesti tippspordi juurde leidnud eestlanna oli pärast esitust silmnähtavalt õnnelik. «Ma poleks nii ehk naa ühegi jooksuga siin pettunud olnud, sest tiitlivõistlused on natukene teistsugused ja mul polnud seda kogemust all.

Aga õnneks õnnestus sellest olukorrast päris hea maksimum välja võtta! Kui stardinimekirja vaadata, siis isiklike rekordite põhjal olin ma olulised kaugemal kohal, kui täna välja jooksin,» rõõmustas ta. 

Laura Maasik (vasakul) ületamas EMil takistust. Foto: Eero Vabamägi

Maasik läks täna rajale tavapärase plaaniga: teha kiire ja terav start, mis võimaldaks end grupis heale positsioonile võidelda. Ent võrdlemisi kiiresti sai tema jaoks selgeks, et need plaanid tuleb käigu pealt ümber mängida. «Siin oldi ikkagi üsna vihased selle finaali koha pärast,» osutab ta tõsiasjale, et ülehomsesse finaali oli eeljooksust asja vaid kaheksal paremal.

Seda mõistes ei hakanud Maasik üle oma varju hüppama ning kangemate rivaalidega positsioonivõistlust pidama, vaid vajus heaga grupis tahapoole. «Seal oli võimalik rahulikumalt omas rütmis ja energiasäästlikumalt edasi joosta. Ja tundus, et see taktika ka töötas, sest lõpus oli veel jaksu möödagi joosta,» osutas finišisirge viimaste meetritega näiteks türklanna Derya Kunuri «alla neelanud» Maasik.

Türklannast Derya Kunurist sai Laura Maasik (vasakul) mööda alles lõpuruudustikus. Foto: Eero Vabamägi

Kuigi finišis oli tema samm reibas, siis nii 1000 meetri peal, kui eestlanna oli vajunud jooksjaterivi päris lõppu, võis nii mõnegi nõrganärvilisema Eesti spordisõbra süda mõne löögi vahele jätta. Kui kontrolli all tegelikult siis asjad olid?

«Enam-vähem ikka olid. Ma ei tahtnud grupi saba täiesti ära lasta, mistõttu mõtlesin, et kuniks see mul käeulatuses on, hoian sellest kinni,» kostab Maasik muigelsui.

Selle muige põhjuseks on tõsiasi, et tegelikult polnud eestlannal distantsi vältel kordagi aimu, mis tempoga ta staadionikatlas kulgeb. «Kui muidu ikka jälgid, mis tempos jooksed, siis täna polnud mul sellest õrna aimugi, sest mul polnud kordagi aega kella vaadata,» avaldab ta.

Laura Maasik leidis pärast stardirüselust ennast ühtäkki grupi tagaotsast. Foto: Eero Vabamägi

Misjärel lisab, et see võis omal kombel - kuivõrd rahvusrekord ju tuli -, ka kasuks tulla. «Numbrite vaatamisega võib vahel endale piirid ette panna, sest tead, mida oled enne teinud ja kui jooks tundub kiirem, siis hakkad mõtlema, et kas pead ikka vastu. Täna neid mõtteid mõelda ei jõudnud,» toob Maasik välja omapärase, et mõistetava paradoksi.

Tõsiasi, et tänane jooks toimus lauspäikese ja 30+ soojakraadi käes, Maasikut ülemäära palju ei seganud. «Palavas võistlemist on varemgi ette tulnud ja ega see ole kellegi jaoks mugav ja soosiv variant. Samas mina pole sellele kunagi ülemäära mõelnud ega energiat muretsemisele kulutanud - tavaliselt ongi asjad siis suhteliselt hästi välja tulnud.

Äkki seegi on koht, kus mõned konkurendid saavad minust veidi rohkem mõjutatud, mis aitab koha mõttes veidi paremat tulemust teha,» viskas Maasik õhku teisegi inimloomuse hüpoteesi.

Misjärel muige saatel siiski mokaotsast poetas: «Aga veidi jahedamas annaks aega ilmselt veelgi kärpida.»

Laura Maasik jääb oma tiitlivõistluste debüüdiga rahule. Foto: Eero Vabamägi

Kokkuvõttes jääb eestlanna oma tiitlivõistluste debüüdiga 100-protsendiliselt rahule. «Hästi positiivne kogemus,» kinnitas ta. «Tulla Eesti koondisega siia, kes sind toetab. Mu pere ja sõbrad on samuti siin mulle kaasa elamas ja neid, keda pole, on kodus televiisorite ees. See emotsioon, mida nii endale kui ka kaasaelajatele pakkuda ongi suur põhjus, miks sportlastele meeldib sporti teha.»

Nüüd kavatseb Maasik oma jooksja ampluaad veidi laiendada ja jahtida isiklikke rekordeid ka 1500 ja 5000 meetris. «EMi tõttu on tulnud tänavu seda takistust väga palju joosta, mistõttu teistele distantsidele energiat pole jagunud. Nüüd tahaks aga neidki teha,» avalikustas ta põgusalt ka enda edasisi plaane.