Kõrgushüppaja Elisabeth Pihela oli pärast Rooma kergejõustiku EMi kvalifikatsiooni löödud. Kolm ebaõnnestunut katset kõrgusel 1.89 tähendasid, et tal tuli teist tiitlivõistlust järjest finaali ukse taha jääda.
PM ROOMAS ⟩ Finaali ukse taha jäänud Pihela: tunne oli hea, aga... see kate ja kellaaeg
Eesti ajakirjanike ette astununa pühkis 20-aastane Pihela esimese asjana pisaraid. Seejärel hingas ta sügavalt sisse-välja ning hakkas etteastet lahkama.
Kui esimese hooga ei osanud ta altmineku põhjuseid välja tuua, siis pärast põgusat vaagimisaega ta teatud häirivad nüansid siiski leidis: harjumatu võistluse kellaaeg ja staadioni kate, mis oli liiga põrkav. Ent siinkohal sõna Pihelale.
«Kaks viimast hüpet [1.89-l] olid tegelikult täitsa lubavad, aga siinne kate oli hästi põrkav, mistõttu pidin sammumärki kaugemale võtma, sest tulin [latile] kogu aeg liiga lähedale.
Juba proovikatsetel maandusin teise posti taha nurka, peaga auku, aga ma ei saanud alguses ise aru, et olen liiga lähedal. Alles 1.85-l sain klappima, aga seejärel oli samuti iga hüpe täiesti omamoodi. Ei leidnud täna seda stabiilsust.
Üritasin teha küll kõike korrektselt, aga ei tulnud välja ega suutnud hüpet ära teha. Viimane katse [1.89-l] läks küll riivates, et äkki võinuks peale jääda, kuid seekord ei,» välkanalüüsis enne EMi parimal välivõistlusel 1.88st üle läinud Pihela.
Samuti pakkus ta hetkeemotsiooni pealt, et hiline võistluskellaaeg - naiste kaugushüppe kvalifikatsioon hakkas Rooma aja järgi kell 20.30 - võis tulemuse juures rolli mängida.
«Võistlesin esimest korda nii hilja õhtul, mis oli ka harjumatu. Võib-olla on keha harjunud sel kellaajal juba voodis olema: et keha tahtiski magada, aga mina sundisin teda hüppama?
Samas ma ei hakka endale mingeid vabandusi leidma. Hakkama tuleb saada igas olukorras ning teisedki pidid sama hilja hüppama. Lihtsalt edaspidi tuleb võib-olla seda harjutada, et hüpata kell 22 õhtul,» lausus Pihela.
Kolmanda tavapärase segaja, närvid, eestlanna siiski altmineku põhjusena välistas. «Närvi taha ei jäänud täna kindlasti midagi, seda võin küll öelda. Tunne oli samuti hea,» kinnitas ta.
Kuigi EMil ei õnnestunud tal soovitud tulemust teha, jätkab Pihela usinalt võistlemist, sest teda tiivustab jätkuvalt mõte Pariisist. «Olümpia mõttes midagi hullu ja läbi pole. Võistlen edasi, kogun oma punktikesi ja loodan saada olümpiale, kus juba parem tulemus teha,» kiikas ta siiski optimistlikult tulevikku.
Finaali pääsemiseks tulnuks täna üle minna 1.89st ja seda teisel katsel.