Kolm kuud tagasi enda sõnul suures augus olnud Sloveenia kettaheitja Kristjan Čeh krooniti reede õhtul Roomas Euroopa meistriks. Mõtteline osa sellest kuldmedalist kuulub ka Eestile, sest sloveen treenib teatavasti Mart Olmani näpunäidete järgi.
PM ROOMAS ⟩ Euroopa meistriks kroonitud Čeh: kuld kinnitab, et treenerimuudatus oli õige otsus (1)
Esmalt kerime ajaratta 23. maisse, kui Čehilt sai Jõhvis talvise treenerimuudatuse kohta päritud: nimelt otsustas ta Gerd Kanteri hoole alt siirduda just Olmani treeninggruppi.
«Olin märtsis lausp*sk ja heitsin trennis 60 meetrit. Kui nägin, et midagi ei tule välja, siis hakkasin endas kahtlema. See polnud mulle hea ning pidin muudatuse tegema, sest sportlasel on ainult üks karjäär, mis pole väga pikk,» selgitas ta siinkirjutale siis vangerduse tagamaid.
Hüpates tänasesse päeva võib tõdeda, et olümpia-aastal säärane julge vangerdus teha osutus õigeks, sest Čeh krooniti esimest korda Vana Maailma tšempioniks.
Sloveen alustas finaali hästi, saates kohe avakatsel ketta 66.59 peale, millega haaras ka liidrikoha. Teisel katsel parandas ta tulemust veelgi - 68.08 - ning sellestki piisaski, et õhtu lõpuks poodiumi kõrgeimale astmele tõusta.
Čehile järgnesid austerlane Lukas Weißhaidinger (67.70) ja tänavu maailmarekordi enda nimele haaranud leedulane Mykolas Alekna (67.48). Esimesena jäi pjedestaalilt välja Rootsi vägilane Daniel Ståhl (66.84).
«Tunne on väga hea! Tegin väga hea ja tehniliselt stabiilse võistluse, heites kõik katsed samasse kanti, nii 67 meetri peale,» kostis ta oma «teise kodumaa» - Čeh elab ja treenib nimelt Eestis - ajakirjanikele.
Kuigi ta hoidis liidrikohta algusest lõpuni, tunnistas sloveen, et Weißhaidingeri viienda katse 67.70 järel muutus temagi veidi ärevaks. «Eks ma teadsin, et ta on võimeline vahel kaugele heitma ja täna oligi see päev, kuid lõpuks 68 meetrist ikkagi piisas. Aga see oli hea võistlus!» tunnustas ta kamraade.
Kuldmedali muutis veidi magusamaks fakt, et selle saamiseks õnnestus tal pähe teha aprillis maailmarekordi 74.35 peale viinud Aleknale, kes oli tänavu püsinud siiani alistamatuna.
«Mykolas on tänavu see mees, keda lüüa, sest ta on ikkagi maailmarekordimees ja kõige rohkem üle 70 meetri heitnud,» ei varjanud 25-aastane sloveen seda rõõmu.
Kas leedulase vägiteo valguses, mistõttu kõik pasundasid aasta esimeses pooles ainult temast, oli Čehil ka veidi lihtsam EMiks valmistuda ja siin võistelda? «Mõneti küll,» nõustub ta.
«Ka minule meeldib tähelepanu - ma lausa elatun sellest -, aga Mykolasel oli maailmarekordimehena seda arusaadavalt rohkem. Mina tahtsin aga inimestele näidata, et olen samuti jätkuvalt olemas ja ärge unustage mind. Seda täna ka suutsin!» jätkas karjääri neljanda tiitlivõistluste medali teeninud Čeh.
Kaks aastat tagasi, kui Čeh jäi EMil hõbedale, kostis toonane treener Kanter poolnaljaga, et äkki on tegemist needusega, kuivõrd ka temal ei õnnestunud kunagi Euroopa meistriks tulla.
Kui seda nalja jätkata, siis selleks, et EM-kuld võtta, tuli Čehil tõepoolest Kanteri hoole alt lahkuda. Ent kui kuldmedalist ja Kanterist rääkida, siis kui palju sellest autasust kuulub ikkagi temale, palju Olmanile?
Čeh mõtles veidi, misjärel vastas: «Jah, Gerd tegi mu plaanid oktoobrist märtsini ja talvel töötasime nende järgi, kuid seejärel tuli juba Mart. Kettaheites on kõige olulisem tehnika ja temaga klapivad meil asjad väga hästi.
Seetõttu sai see muudatus ka tehtud, sest Gerdiga nägin, et asjad enam ei sujunud. Mardil on väga head teadmised ja naasin temaga selle heitemaneeri juurde, mida ka enne Gerdi juurde tulemist kasutasin. Olin ka siis väga hea heitja (Čehi tippmark oli enne Kanteri alla tulemist 70.35 - K.J.) ning praegu sujuvad kõik asjad samamoodi.
Kõik klapib ja näeme juba ka stabiilseid võistlusi. Olen muutunud enesekindlamaks ja tean, mida pean ringis tegema. Treenerimuudatus oli õige otsus ja nüüd tuleb lihtsalt veel kaks kuud samade detailide kalla töötamist jätkata, misjärel olen Pariisiks veel rohkem valmis. Usun, et selle lähenemisega saan väga kaugele visata,» sõnas Čeh veendunult.