PM ROOMAS ⟩ Kümne aasta tagune EM-hõbe Rasmus Mägi: ajalugu niisama ei kordu, aga...

Rasmus Mägi teab, et ta evib EMil medališanssi, kuid asjadest ette ta ei rutta. Foto: Tairo Lutter

Kümme aastat tagasi riputati Rasmus Mägile kaela karjääri esimene ja siiani ainus täiskasvanute tiitlivõistluste medal, kui ta tuli Zürichis toimunud EMil 400 m tõkkejooksus hõbedale. Tänavu Roomas tuleb ta taas starti ühe medalipretendendina, kuid kogenud sportlasena teab ta asjadest mitte ette rutata.

«Selle plaaniga ma siin pole, et kümne aasta tagust enesetunnet või olukorda kuidagi kordama hakata. Ajalugu selles mõttes ikkagi niisama ei kordu, kuid mul on võib-olla võimalik seda enda kasuks pöörata. Aga iga päev ma sellele ei mõtle,» sõnas Mägi, kui talle augustis olevat sümboolset tähtpäeva meenutada.

Rasmus Mägi (vasakul) kümme aastat tagasi EMi poodiumil. Foto: Mihkel Maripuu

Aga mis vormi pealt meie mees EMile tuleb? 32-aastane veerandmailer – kuigi Mägile see termin ei meeldi, sest 400 meetrit on ikkagi sprint, mida joostakse pakkudelt – läheb tiitlivõistlusele vastu kolme Teemantliiga stardi pealt.

Hooaja avas ta 25. mail Eugene'is, kui läbis tõketega staadioniringi 48,85ga. Viis päeva hiljem sai ta Oslos kirja 48,56 ning viimase lähte tegi 2. juunil, kui jooksis Stockholmis 48,72.

Nendest numbritest ei tasu tema sõnul aga liiga palju välja lugeda. «Pärast mais lõppenud laagrit oli vaja teha lihtsalt kontrollstarte, sest ainult ühe võistluse pealt EMile minna olnuks vähe ebamäärane. Esimene, USA võistlus sai tehtud täielikult taastumiskõvera pealt, ja teistelegi ülemäära rõhku ei pannud,» andis ta aegadele juurde konteksti.

Rasmus Mägi (paremal) saamas kätte EMi stardinumbrit. Foto: Eero Vabamägi

Siinkohal on paslik ehk küsida, miks on kontrollstardid vajalikud, kuivõrd Mägi tasemel sportlane võiks tegelikult (tiitli)võistlusele vastu minna ka niisama? «On teatud asjad, näiteks lõpusirgelt, mis tulevad meelde ikkagi võistlussituatsioonis. Maailma tippudest peaaegu keegi 400 meetrit tõkkeid treeningul läbi ei jookse.

Harjutame küll erinevaid faase jooksudest, kuid algusest lõpuni siiski võistluspingutusega mitte. Tõsi, treeningud on tihti küll raskemad kui võistluspingutus, kuid võistlused on siiski need kohad, kus asjad peavad nii-öelda klikkima,» üritas ta tavainimesele asja arusaadavamaks maalida.

Naastes aga aegade juurde, siis 48,56ga hoiab Mägi EMil startivate meeste pingereas viiendat kohta. Eespool on maailmarekordimees Karsten Waholm (46,70), Alessandro Sibilo (48,25), Matic Ian Gucek (48,37) ja Carl Bengtström (48,49).

Tänu heale positsioonile on meie mees vabastatud ka EMi eeljooksust, sest edetabeli 12 paremat alustavad otse poolfinaalist.

Rasmus Mägil on EMil kaasas ka isiklik fännklubi. Foto: Eero Vabamägi

Kas säärane formaat Mägile meeldib, või pigem eelistaks ta ikkagi veel üht lahtijooksu? «Pigem meeldib, arvestades, et meid võeti siia EMile 38, kuigi teistpidi muudab see poolfinaali konkurentsi kohe tihedamaks,» kostab ta pärast põgusat mõtlemisaega.

«Olen aga samuti seda meelt – miks säärane formaat üldse kasutusele võeti –, et niimoodi on võimalik veidi koormust hajutada, arvestades, et tänavusel hooajal on kavas kaks tiitlivõistlust,» jätkas Mägi.

Kui kahest tiitlivõistlusest rääkida, siis milline on nendega seoses Mägi lähenemine? On ta planeerinud endale kuidagi kaht vormitippu või hoopis stabiilset suve? «Usun, et mõlemal võistlusel on võimalik olla väga heas vormis: juba võistluste atmosfäär aitab sellele kaasa. EM tuleb minule küllalt pika ettevalmistusperioodi ja korraks tiheda võistlusgraafiku pealt, aga usun, et kõik asjad jooksevad kenasti kokku. Ja EMist saame omakorda tagasisidet, mida enne olümpiat veel ära teha.»

Rasmus Mägi (paremalt kolmas) naudib suurvõistluste atmosfääri. Foto: Tairo Lutter

Suurvõistluste atmosfäär on samuti miski, mis on Mägi üldjuhul soosinud ning kus ta on oma parimad jooksud teinud. Mis on seal see «miski», mis ta teisiti käima tõmbab?

«Minu puhul on selleks kindlasti suhteliselt vara saadud kogemused suurtel staadionitel toimunud noorte tiitlivõistlustelt, mille olustik lihtsalt jäi meelde ja jättis oma jälje. Nüüd, iga kord suurele areenile tulles, on kohe hea olla,» üritas ta seda «miskit» sõnadesse panna.

Ent vähetähtsat rolli ei mängi ka suurvõistluste tingimused: väga hea rajate ja staadionikatel. «Kui on igate pidi tuultele avatud staadion, siis on meie alal, kus tuleb iga suunas joosta, paratamatult keeruline. Suures katlas on loodud lihtsalt head tingimused ja kui tribüünil on ka palju publikut, tekib samuti võimsam tunne,» lisas Mägi.

Rasmus Mägi on EMiks valmis. Foto: Tairo Lutter

Rooma olümpiastaadionil jooksis meie mees viimati 2020. aasta septembris, kui läbis staadioniringi 48,72ga. Nüüd peaks siin olema aga vähe paremad olud, kuivõrd mullu vahetati välja sealne rajate. «See hakkas viimastel aastatel kergelt amortiseeruma ja oli küllaltki kõva rada,» teadis Mägi öelda.

Uuel kattel meie mees veel sammunud pole – seda teeb ta pühapäeval, võistluseelsel soojendusel – kuid sellest nii ehk naa midagi sõltuda ei tohiks. «Staadion on ikkagi tuttav ja liikumised selged,» kostis ka Mägi stoilise rahuga.

Kui nii mõnedki sportlased on Roomas valitseva lauspäikese ja 30 soojakraadi üle nina krimpsutanud, siis Mägile on see pigem meelt mööda.

«Üldiselt mulle meeldib, kui mahlad kehas kenasti liiguvad. Treenisin ka terve kevade soojades oludes ning kuigi võib-olla on vale öelda, et keha tunneb end siin kodusemalt, siis lihased on kuumas kindlasti heas konditsioonis,» sõnas Mägi, kes keskendub EMil ennekõike hea aja, mitte koha jooksmisele. 

«Siinne staadion ja tingimused tuleb ära kasutada, eks siis ole näha, mis koha see annab,» lausus ta lõpetuseks.

Meeste 400 m tõkkejooksu eeljooksud on kavas pühapäeva õhtul. Poolfinaal, kus tuleb stardipakkudele ka Rasmus Mägi, toimuvad esmaspäeva pärastlõunal. Finaal on kavandatud omakorda teisipäeva õhtusse.