PM ROOMAS ⟩ Endalegi üllatuslikult EMile pääsenud Eesti sprinter teeb Itaalias koguni topeltstardi

Ann Marii Kivikas teeb EMil kaks starti: 200 m jooksus ja 4 x 100 m teatejooksus. Foto: Tairo Lutter

Kui suvehooaja alguses võis hellitada salamisi lootusi, et Rooma EMil on individuaalaladel stardis koguni neli Eesti naissprinterit, siis paraku otsusus reaalsus kurvemaks: ainsana hoiab sinimustvalget lippu Itaalias kõrgel 200 m jooksja Ann Marii Kivikas.

Maarjamaa väledaimale naisele Õilme Võrole sai saatuslikuks reievigastus, tõkkesprinteritele Diana Suumannile* ja Kreete Verlinile omakorda (kuri)kuulus edetabelis, kus nad ei mahtunud lõpuks 36 parema sekka: kohad olid vastavalt 38. ja 44.

Edetabeli mõttes jõudis EM-lootused tegelikult maha matta ka Kivikas, kuid pärast erinevaid äraütlemisi sai ta ikkagi eelviimase ehk 35ndana peale. «See tuli mulle ikka väga suure üllatusena,» tunnistas 21-aastane välejalg ausalt.

Ann Marii Kivikas on endalegi mõneti üllatuslikult EMil kohal. Foto: Eero Vabamägi

Hooaja eel ja alguses hoidis Kivikas tegelikult EM-edetabelil silma peal, kuivõrd ta oli täpselt seal piiri peal. «Tegin ka võistlusi, millega üritasin punkte koguda ja kohta parandada, kuid kuna need välja ei tulnud, siis langesin hoopis edetabelis. Nõnda mõtlesingi, et see rong on juba läinud ega arvestanud sellega, et EMile peale saan,» selgitas Kivikas, kes 200 meetrit parimal juhul läbinud 23,47ga.

Eelpool mainitud tänavused stardid, millest viimane toimus 26. mail, tõid vastavalt ajad: 24,00, 24,10 ja 23,73. Kas praegu on Kivikase samm juba krapsakam?

«Ma loodan küll, et olen paremas vormis kui nende jooksude ajal. Tunne on iseenesest väga hea, aga aja mõttes ei oska ma enne väga täpselt öelda, kui olen staadionil ja jooks joostud,» sõnas välejalg, kes seadis endale miinimumeesmärgiks hooaja tippmargi jooksmise. «Sealt edasi näeb kõike juba homme.»

Ann Marii Kivikas loodab joosta hooaja tippmargi. Foto: Tairo Lutter

Eeljooksudes tuleb kokku stardijoonele 23 sprinterit ning fortuuna tahtel paigutus Kivikas kolmandasse eeljooksu. Sellel ülemäära suurt tähtsust aga pole, sest 12 poolfinaali pääsejat pannakse paika puhtalt aegade võrdluses. Eeljooksu kohad arvesse ei lähe.

Ühtlasi tuleb tal startida oma jooksus keskmiselt rajalt, mis pole Kivikase jaoks kõige ideaalsem variant. «Kaheksas-üheksas rada oleks mulle rohkem meeldinud, sest siis ei näe ma alguses konkurente ja suudan kõige paremini enda jooksu teha. Aga eks ole näha, äkki keskel ole siin parem,» selgitas ta.

Kolmas eeljooks. Foto: European Athletics

Viimane lihv EMiks sujus Kivikasel muidu hästi ja teatejooksu treeningud – Kivikas kuulub EMil ka Eesti 4 x 100 m teatenaiskonda – tema ettevalmistust ei seganud. «Minu plaanides see midagi sassi ei löönud, sest teatetrennid on samamoodi kiirusetrennid,» sõnas ta.

Teisipäevase teatejooksu juurde liikudes lausus meie teise vahetuse naine, et koondise esimene eesmärk on pulk turvaliselt finišisse tuua. «See võib küll tunduda, et mis eesmärk see selline on, kuid see on teatejooksudes ikkagi esmatähtis,» lausus Kivikas.

Kreete Verlin (vasakult), Ann Marii Kivikas, Miia Ott ja Diana Suumann. Foto: Marko Mumm/Kergejõustik

Teine eesmärk oleks tema sõnul joosta kiiremini kui Bahamal ehk aeg alla 44,81. «Eks seejärel ole näha, kas sellest piisab finaaliks või kui kaugele Eesti rekord (44,21) jääb. Meie kõigi kiirused on Bahamaga võrreldes paremad, seega kui teeme ideaalilähedased vahetused, pole finaal võimatu,» lõpetas ta.

*Kui kõik sportlased järginuks ausaid põhimõtteid, saanuks Suumann tegelikult EMile peale. Nimelt loobus Rooma-pileti teeninud Küprose sprinter Dafni Georgiou vigastusele viidates siin startimast. Küll andis ta sellest teada pärast tähtaja kukkumist, mistõttu meie väledaimale tõkkesprinterile enam kutset ei saadetud.