PM ROOMAS ⟩ Ülipettunud Rasmus Mägi: sellised võimalused tuleb ära kasutada

Pettunud Rasmus Mägi. Foto: Eero Vabamägi

Nii Rasmus Mägi ise kui ka Eesti kergejõustikusõbrad lootsid, et meie 400 m tõkkejooksjal õnnestub kümneaastase vahe järel taas EMil poodiumile tõusta. Paraku läks aga nii, et ta jäi esimesena medalita…

Ootuspäraselt ei saanud Rooma olümpiastaadionil keegi vastu maailmarekordimees Karsten Warholmile, kes haaras kohe esimesel tõkkel liidripositsiooni ning hoidis seda lõpuni välja. Stopper pandi kinni EM-rekordit tähistava 46,98 peal.

Warholmi järel noppis kodupubliku suureks rõõmuks hõbeda Alessandro Sibilio (47,50), kes tõusis teiseks kolmandal tõkkel, ning suutis tagasirgel üles võetud kiirust lõpuni hoida.

Kahes esimeses mehes polnud Rooma olümpiastaadioni kahtluski. Nendeks olid Karsten Warholm (vasakult teine) ja Alessandro Sibilio (paremalt teine). Foto: ALEKSANDRA SZMIGIEL/Reuters/Scanpix

Pronksi peale pidasid aga tulist heitlust 32-aastane Mägi, 24-ne rootslane Carl Bengtström ja 22-ne türklane Berke Akcam. Tagakurvis oli neist esimene meie mees, kes ka virtuaalse kolmandana finišisirgele saabus.

Ent viimaselt tõkkelt mahatulles õnnestus noorematel konkurentidel Mägi kõrvale tulla. Kui türklasest õnnestus meie mehel lõpuruudustikus veel rind ettepoole pista, siis Rootsi rekordi (47,94) jooksnud Bengtström oli läinud.

Mägi lõpetas neljandana (48,13), Akcam viiendana (48,17). Järgnesid veel Emil Agyekum (48,42), Matic Ian Gucek (48,87) ja Nick Smidt (49,43). 

Pärast finišit vajus Mägi kohe tartaanile selili ja kattis näo kätega. Pettumus oli ilmne ning seda oli tema näost näha ka nii 20 minutit hiljem, kui ta meediatsoonis Eesti ajakirjanike ette astus.

Pettunud Rasmus Mägi. Foto: Eero Vabamägi

Rasmus, pettumus on ilmne. Mille üle rohkem kõige rohkem pettunud oled? Jooksu enda, koha või mille?

(mõtleb viis-kuus sekundit) «Iseenda. Sellest lähtuvalt tulevad ka ajad, kohad või jooksud. See on peamine.»

See 0,19 sekundit, mis medalist puudu jäi. Kas tundsid, et tegelikult oli see täna olemas?

(kaks-kolm sekundit pausi) «Tunded petavad.»

Tribüünilt silma järgi hinnates tundus, et viimane tõke oli see, mis ebaõnnestus ja lõppmängus saatuslikuks sai?

«Pigem jah.» (sekund-kaks pausi)

«Jõudsin [pärast jooksu] vaheaegu korraks vaadata: kaheksandal tõkkel olin kolmas, aga nii rootslasel kui ka türklase klappis lõpp ilmselt paremini. Minu meelest tulevad nad mõlemad seda 15 sammuga, seega ilmselt rippusid nad kõvasti. Mina võtan viimast tõket vale jalaga, võib-olla sealt see väike kaotus nende vastu. Aga võib nii öelda küll, jah [et viimane tõke sai saatuslikuks].»

Viimane tõke oli see, mis Rasmus Mägile saatuslikuks sai. Foto: Eero Vabamägi

Tänavune aasta on siiski olümpia-aasta ja aeg 48,13 tähistab hooaja tippmarki. See on vist positiivne, et ajad liikuvad tõusvas joones?

«Jah, aga ei midagi enamat.»

Tõsiasi, et tegemist oli elu viienda jooksuga, ei paku ka täna mingit lohutust?

«Kui oleks elu viies aeg ja aeg oleks 47,80-47,90, siis oleks tore mõelda, et elu viies aeg. Aga täna pigem… näis, kui palju neid aegu veel ees on. Sellised võimalused tuleb ära kasutada.»

Rasmus Mägi viis paremat jooksu

1. 47,82 (2022. aasta Paavo Nurmi mängude 1. koht)

2. 47,99 (2023. aasta Eugene'i Teemantliiga etapi 7. koht) 

3. 48,04 (2023. aasta Eesti meistrivõistluste 1. koht)

4. 48,11 (2021. aasta Tokyo olümpiamängude finaali 7. koht)

5. 48,13 (2024. aasta Rooma EMi finaali 4. koht)

Rootslane Bengtström parandas isiklikku rekordit enam kui poole sekundiga. Tuleb vist sellisteks üllatusteks valmis olla, et noored mehed tulevad peale?

«Olen varem ka öelnud, et 400 tõkked on ala, kus tavaliselt sajandikega [rekordit] ei parandatagi. Kui, siis kümnendike või isegi rohkemaga. Kui see lumepall heas mõttes kusagilt veerema hakkab, siis see, mis ühel tõkke on 5 sajandikku, on järgmisel 10, ülejärgmisel 15.»

Kas midagi positiivset tänasest jooksust oskad välja tuua?

(mõtleb neli-viis sekundit) «Midagi positiivset…» (ohkab) «Ma ei teagi, räägime homme sellest.»