«Ma pole 1500 m kunagi naeratusega jooksnud. Kui finišisse jõudsin ja neid aegu nägin, siis tuli õnnehoog peale,» kirjeldas 8764 punktiga kümnevõistluse Euroopa meistriks kroonitud Johannes Erm oma esimesi emotsioone.
PM ROOMAS ⟩ Euroopa meistriks kroonitud Erm: millega ma hakkama sain!? (2)
26-aastane Erm pani Roomas kokku muljet avaldava võistluse. Avapäeval jooksis ta 100 meetrit 10,6ga (isiklik rekord), hüppas kaugust 7.91, tõukas kuuli 14.99, läks kõrguses üle 1.99st ja jooksis 400 meetrit 46,81ga.
Teisel päeval jooksis ta tõkkeid 14,30ga, heitis ketast 44.56, ületas teibas 5.20 (isiklik rekord), viskas oda 62.71 (isiklik rekord) ja jooksis 1500 meetrit kõige lõpetuseks 4.24,95.
Neid kõiki ülikiirelt kokku võttes sõnas ta: «Tegelikult ei läinud kõik alad ideaalselt, aga kümnevõistlus on juba siis väga hästi välja tulnud, kui kõik läheb üle keskmise hästi.»
Kuigi Erm on sportlane, kes võistluse ajal punkte ei jälgi, siis millal tekkis tal vähemalt tunne, et medal on olemas?
Ta mõtles kaks-kolm sekundit, misjärel vastas: «Mingi hetk, kui kulla maitse juba suhu tuli, ei osanudki enam niisama medali peale mõelda. Aga kui odas viimase katse lõpuks pihta sain, siis tuli selline tunne, mida ei oska kirjeldadagi. Kõhus keeras, oli halb olla, hea olla. Lahe tunne!»
Tolle, 62 meetri ja 71 sentimeetri pikkuse katsega sai kümnevõistlus õigupoolest ka oma lõpplahenduse, sest teise koha mees, norralane Sander Skotheim jäi viimase ala eel temast maha enam kui saja punktiga.
Mis tunded Ermi enne jooksu valdasid? «Trennid olid ju hästi läinud ja tunne oli hea. Tegelikult oli enne jooksu päris rahulik olla, arvestades seisu,» sõnas dekatleet, kel oli 1500 m jooksu eel võimalik jahtida ka Erki Noolele kuuluvat Eesti rekordit (8815).
Selleks pidanuks ta isiklikust rekordist kärpima nii viis sekundit, joostes alla 4.17,38. Kas Erm oli sellest teadlik? «Teadsin aega, aga see olenes rohkem jooksust...»
No ja milliseks võidu jooks, seda siis sõna otseses mõttes, Ermi jaoks kujunes? «Ma teadsin, et Skotheimi ei tohtinud üle saja meetri ette lasta ja selle järgi ma jooksin. Algus tundus päris kerge ja selle pealt 800 meetri peal imestasin, kuidas selline seis on.
Kui üks ring oli veel minna, tundsin, et jalgades on jõudu. Nägin ka, et poisid ees polnud liiga kaugel ja panin natukene juurde, pärast mida tuli aga naeratus näole, et nüüd on minu! Nüüd ma kannatan lõpuni ära ja võit on käes! Arvan, et paar sekundit oli mul veel sees, aga naeratus ei lasknud kiiremini joosta,» sõnas 4.24,95ga üle lõpujoone tulnud Erm.
Ja kui ta seda oli teinud, lahvatas ta nutma. Ikka õnnest. Ja neid pisaraid tuli tubli mitu minutit. Kuidas ta silmavee lõpuks seisma sai? «Siin on nii palju joostud, tehtud, kannatatud kaks päeva – mingi hetk saab kehas vedelik ka otsa,» kostis ta muigamisi.
«Aga pisarad tõmbasid mu täiesti nulli ära. Ma ei tea, kuidas need seisma jäid ja eks need tulid veel mitu korda tagasi. Millega ma hakkama sain!? See on lihtsalt võrratu: kummardada Eesti fännide ees, näha kõiki neid lippe!» tänas meie mees Rooma sõitnud pöidlahoidjaid.
Nädala alguses Tallinnas toimunud pressikonverentsil julges Erm välja öelda, et sõidab EMile medali järgi ja kui kõik õnnestub, võib see olla ka kuldne. Ent kui ta teadnuks, milline punktisumma tuleks selleks teha, kas ta siis julgenuks ka säärase veksli lauale käia?
«Ei, sellisest punktisummast ma küll nädala alguses unistada ei osanud. See on teine tase. Ületasin ennast,» sõnas Eesti kõigi aegade edetabelis teiseks ja maailma kõigi aegade tabelis 15. tõusnud Erm.
Teine slogan, mida ta nädala alguses tahvlile kirjutas oli, et ta tahab medalid – mitmuses! – koju tuua. Tänavu on ta võitnud juba nii sise-MMilt pronksi ja väli-EMilt kulla. Tuleb välja, et Erm on erakordselt hea lubaduste täitja?
«Meest sõnast, härga sarvist,» lõpetas värske Euroopa tšempion teada-tuntud tarkuseteraga.