ANALÜÜS ⟩ Kolme trennipäeva pealt võideti Balti karikas. Sügist võib põnevusega oodata

Eesti jalgpallikoondis alistas Balti turniiri Kaunases peetud finaalis Leedu ja sai karika seltsis rõõmustada. Foto: Sander Ilvest

Kui eelmise peatreener Thomas Häb erli viimastel kuudel võis Eesti jalgpallikoondise mängude eel küsida, et mitu meile seekord lüüakse, siis eeloleval sügisel peetava Rahvuste liiga eel esitatakse kindlasti teistsuguseid küsimusi.

Eelmise nädala neljapäeval Eesti koondise tüüri täiemahuliselt üle võtnud Jürgen Henn esitles end väiksemat masti võlurina, sest mitut suurt muudatust tehes juhtis ta koondise kolme treeningupäeva pealt Balti turniiri võiduni. Poolfinaalis alistati Tallinnas Fääri saared 4:1, Kaunases peetud finaalis Leedu 1:1 lõppenud normaalaja järel penaltitega 4:3.

On korduvalt räägitud, et sügisesed vastased Rootsi, Slovakkia ja Aserbaidžaan on teisest puust. Ent oluline on asjaolu, et seda rõhutavad ka Henn ja mängijad. Postimees tegi Balti turniiri finaali järel järgmised tähelepanekud.

1 Esikoht tuli nii-öelda möödaminnes

Nagu märgitud, on koondise tänavune suurem siht seotud sügisese Rahvuste liigaga. See tähendab, et Balti turniiri mängud kandsid paratamatult sügiseks valmistumise pitserit. Ehk ei olnud eesmärgiks omaette.

Ent algusest peale rõhutati ka, et kõigele vaatamata peetakse ka tulemusi tähtsaks ja püütakse seda teha. Karikat võites koondis tegigi seda! Ehk võitis esikoha nii-öelda möödaminnes.

Ka kolm aastat tagasi algas Häberli ametiaeg Balti turniiri võiduga. Toona oli see emotsionaalselt eriti tähtis, sest paus oli veninud 83 aasta pikkuseks. Mäletatavasti oli koroonaaeg ja positiivsed emotsioonid eriti tähtsad.

Samas sai Balti turniiri võidu eesmärgiks seadnud Häberli tol korral valmistuda oluliselt paremini, kui koondis nüüd. Tegi ju Häberli eelmise nädala teisipäeval Luzernis lahkumismängu ning Henn võttis küllaltki pretsedenditult koondise keset akent üle. See oli häda-, aga samas nutikas ja hästi välja kukkunud lahendus.

Mõlemas Jürgen Henni käe all peetud mängus kuulus Eesti algkoosseisu Alex Matthias Tamm, kes mängus Fääri saartega sai kirja värava ja andis teise värava eel täpse söödu. Pildil võitleb Tamm Kaunases finaalis Leeduga. Foto: Sander Ilvest

Nagu märgitud, on Henni käe all koos harjutatud veel vähe. Siin olid tähtsad nii treenerite oskus viia oma mõtted mängijateni kui ka mängijate võime need käigult vastu võtta.

Juhendaja kiitis, et kolme trennipäeva pealt on meeskond teinud üllatavalt suure sammu edasi, samas uus kaitsesüsteem (neljameheline liin) vajab veel harjumist.

2 Üle 500 täpse söödu!

Kui märtsis peetud mängus Poolaga sai Eesti koondislaste antud täpsete söötude arvu enam kui veerand tunni jooksul lugeda kokku kahe käe näppudel, siis nüüdses kohtumises Leeduga näitas protokoll harvanähtavat vaatepilti: Eesti valdas palli 63 protsenti mänguajast ning tegi vastastest kaks korda rohkem täpseid sööte. Oli näha, et mängijad nautisid seda.

Henn märkis, et pallihoidmise nimel on tööd tehtud, samas ei ole see eesmärk omaette. «Kui vastased pakuvad teistsugust lahendust, siis kohaneme sellega. Aga oli hea näha, et mängijad on võimelised palli hoidma,» ütles Henn.

Tema hinnangul oli loogiline, et selle pallivaldamise peale jõuti lõpuks väravani. («Peame veel tööd tegema, et pallivaldamisest rohkem midagi asjalikku välja võluda ja vajadusel olla sirgjoonelisem.») Miks aga kohe lasti vastu lüüa? «Läksime väravaeufooriaga kaasa, väljakul oli ainult paar-kolm-neli kogenumat venda, kes suudavad ses olukorras rahu säilitada,» pakkus juhendaja.

«Vaikselt hakkavad need Levadia mängijad meeldima!» lõpetas peatreener Jürgen Henn pressikonverentsi muhedal toonil. Üks neist Lewvadia mängijatest on Balti turniiril sümpaatse koondisedebüüdi teinud Michael Schjönning-Larsen (sinises särgis). Foto: Sander Ilvest

Kahes mängus järjest põhikoosseisu kuulunud Rocco Robert Shein märkis, et talle meeldib Henni viljeldav mängustiil. „Tahtsime palli hoida. Arvan, et see oli kõigile hea. Tahame iga vastase vastu niimoodi mängida. Kõikide tipptiimide vastu seda ei saa, kuid tahame ikka oma mängu peale suruda,“ rääkis Shein.

Just seetõttu on eriti põnev näha, mis hakkab toimuma Rahvuste liiga mängudes. Neist kahe vastase, Rootsi ja Aserbaidžaaniga mängisime ka eelmisel aastal ning seetõttu on olemas hea võrdlusmaterjal.

3 Penatid tekitasid EMi tunde

Balti turniir andis mõneti sümboolselt teatepulga üle reedel Saksamaal algavatele Euroopa meistrivõistlustele. Kuidas? Sellega, et tuletas meelde, kui põnev asi on penaltiseeria. Loomulikult ei ole selles osalemine meeskondadele lihtne ja paneb peale eriti suure vaimse pinge, samuti on see penaltiseerias osaleva meeskonna fännidele väga närvesööv, aga olemas see on ja paljude play-off-mängude lahutamatu osa!

„Kahju, et lasime mängu penaltiseeriasse viia, aga hea, et lõpuks võitsime. Penaltiseeriani jõudmisega läks pinge ainult suuremaks, pingelangus seda võimsamaks ning pingelangusega kaasneb kas positiivne või negatiivne emotsioon. Meil oli positiivne, aga ikkagi tahtnuks ma selle võidu mängust saada!“ võttis Eesti koondise kapten Karol Mets oma tunded kokku.

Mida pidi tundma otsustava penalti Leedu võrku löönud nooruke Martin Vetkal? Seda enam, et ta just oli näinud, kuidas meeskonnakaaslane Erik Sorga eksis (muidu poleks Vetkal ise lööma pidanudki!).

Martin Vetkal rõõmustab pärast võidu toonud penaltit. Foto: Sander Ilvest

«Korraks kindlasti tuli selline väike närv sisse. Kui nägin, et Erik eksis, siis mõtlesin, et mul on võimalus mäng ära otsustada. Ja eesmärk oli värav ära lüüa,» jutustas Vetkal, kes lõi penalti vasakule posti kõrvale. Kuhu lüüa, otsustas ta vahetult enne lööki.

«Otseselt nii ei teadnud, kuhu löön. See mõte lihtsalt tekib. Vaatad, kuhu väravavaht hüppab ja siis selle pealt otsustasin. Arvan, et see külm närv tekib iseenesest. Üritad rahulikult minna. Sa tead, et sul on löök, väravat on vaja, oled seda mitu korda läbi proovinud. Üritad sooritust võimalikult hästi teha,» rääkis Vetkal.

Esimesena löönud Mets ütles, et tundis end hästi ja kindlalt ning seetõttu tahtis alustada.

Nii mängult kui ka penaltipunktilt võrku sahistanud Mark Anders Lepik võttis asja lihtsalt kokku: „Penaltitega on lihtne! Vali nurk ja löö! Keskringist kõndimise ajal mõtlesin lüüa vasakule alla, aga millisekund enne lööki otsustasin ümber (väravavaht hüppaski nurka, kuhu Lepik algselt lüüa kavatses – V.A.). Et vastased olid just kaks tükki mööda löönud, ei tekitanud pinget, pigem vastupidi. Oli hea tunne minna lööma teadmisega, et on võimalik tekitada 2:0 edu.“

Seejärel realiseeris penalti ka Kevor Palumets ja Eesti oli kaks lööki enne lõppu ees 3:1. Leedu jõudis veel seisuni 3:3, aga viimane sõna jäi Vetkalile.