PM ROOMAS ⟩ Ermi treener Holger Peel avaldas kullaviske «põhisüüdlase»

Johannes Ermi (vasakul) tiimi n-ö juht on küll Holger Peel (paremal), aga sinna kuulub veel hulganisti inimesi eesotsas füsioterapeut Risto Jamnese (vasakult teine) ja teivashüppe treeneri Mareks Ārentsiga. Foto: Eero Vabamägi

Kümnevõistleja Johannes Ermi treener Holger Peel tunnistas pärast hoolealuse EM-kulda, et seekordne triumf mõjus talle varasematest eduelamustest teistmoodi.

«Mis oli minu jaoks võib-olla natukene ebaharilik, oli see, et varasematel tiitlivõistlustel ja muudel eduhetkedel on mul pärast kümnevõistlust alati sees tühi tunne olnud. Täna on aga kuidagi rahulolu tunne. Kui Johannes sai teibas 5.10 üle, siis see rahulolu tekkis ja kõik asjad olid justkui paigas,» tunnistas 65-aastane juhendaja.

«Johannes tegelikult ju taotlebki seda, et seda uskumatut [medali]tunnet ikka korrata ja korrata. Ta on ju korduvalt rõhutanud, et tuleb medalite järele,» sõnas Peel Rooma olümpiastaadioni lähistel toimunud medalipeol.

Holger Peel (vasakul) ja Johannes Erm said medali üle rõõmustada ka märtsis, kui mitmevõistleja tuli sise-MMil pronksile. Foto: Tairo Lutter

Sellele, et see pidu toimuda saaks, ladus Erm vundamendi esimese kaheksa alaga, kuid nii-öelda viimaseks kiviks kullamüüris oli odaviske viimase katse 62.71. Enne seda oli tal all 57.36.

Kas juhendaja uskus, et hoolealune võiks viis meetrit kusagilt juurde leida ja isikliku rekordi visata? «Mina ootan isegi rohkem, aga see pole mingi üllatus,» lausus ta esimese asjana, misjärel ka veidi selgitas, miks.

«Johannesel on aeg-ajalt selline alateadlik enesealalhoiuinstinkt, mistõttu võtab ta hoogu maha. Ta ei julge hoo pealt asju teha, arvates, et ei õnnestu. Aga [odaviske treener] Magnus Kirt jäi täna raudselt selle juurde, et tuleb lõpuni joosta, sest muidu viskad liiga taevasse ja oda sureb lennutrajektooril ära. Esimesed kaks katset nii olidki. Aga viimasel jooksis Johannes hoo korralikult odasse ja nägite ise,» paljastas Peel ühe kuldmedali salaarhitekti.

Magnus Kirt tribüünilt juhendamas. Foto: Tairo Lutter

Pärast seda sai Ermi treeneritiim juba pingevabalt 1500 meetri jooksule vastu minna. Peel küll ise lootis-unistas, et hoolealusel õnnestub Erki Noole Eesti rekordit (8815) rünnata, kuid nagu talvel seitsmevõistlusegagi, jäi see püsima. 

«Eks see mõte oli peas, aga jooks algas natukene rahulikumalt ja ju Johannes mõtles, et ei hakka riskima ja võtab selle kulla ära,» sõnas Peel.

Ermi kahe päeva etteastete kohta tõi ta välja kaks positiivset aspekti: 1) ühtegi ebaõnnestumist polnud, 2) jätkuvalt leidub siin-seal ka varukohti.

«Mõnda ala, millega ta hirmsalt vaeva näeb, nagu kõrgus ja ketas, ei oska ta võistlustel veel lahendada. Aga usun, et läheb aega veel, asjad lahenevad ja siis on sealt ka võimalik punkte juurde võtta,» püsis juhendaja optimistlik.

Kettaheites pole Johannes Ermil õnnestunud veel oma täit potentsiaali realiseerida. Vähemalt nii arvab Holger Peel. Foto: Eero Vabamägi

Kui lihtne või raske on aga pärast säärast saavutust ennast taas kokku võtta: kuivõrd suve tegelik peasündmus, Pariisi olümpiamängud, on veel ukse ees? Peel selle pärast isegi ei muretse. 

«Olümpia on igal juhul veel tähtsam võistlus ja õnneks on meil nüüd seitsmenädalane periood, mille jooksul on võimalik korralik treeningtsükkel üles ehitada. Meil on piisavalt aega, et valmistuda,» kinnitas ta.