Nool Ermi EM-kulla taustal: meil on olümpial kaks väga reaalset medalinõudlejat

Postimees Sport
Copy
Erki Nool
Erki Nool Foto: Konstantin Sednev

Kümnevõistluse olümpiavõitja Erki Noole käes on Eesti rekord 8815 punkti. Johannes Erm teenis eile EM-kulla 8764 punktiga ning Nool möönis, et nii lähedal pole keegi varem tema rekordile olnud. Edukate hooaegade taustal usub Nool, et Pariisi olümpial on Eestil kümnevõistluses kaks reaalset medalinõudlejat.

Nool sai 8815 punkti 2001. aastal Edmontoni MMil ning pärast seda pole mitte keegi peale Ermi selle ületamisele nii lähedal olnud. Noole sõnul jäi 26-aastasel Tartus sündinud mitmevõistlejal sellest vähe puudu.

«Oda oleks võinud 64 meetri peale minna ja natuke kiiremini joosta. Aga eks rekordid ongi selleks, et neid ületada. Ühel päeval kindlasti tehakse üle,» rääkis Nool «Vikerhommikus».

Saatejuht Taavi Libe uuris Noolelt, mis võiks olla Eestile läbi aegade eduka kümnevõistluse fenomen. «Seda on paljud uurinud, praegugi näiteks Prantsusmaa ja Soome meedia on seda minult küsinud. Me ei saa üle ja ümber meie traditsioonidest. Iga kümnend on meil vähemalt üks maailmatasemel kümnevõistleja. Ja nii viimased sada aastat, see on kindlasti number üks,» rääkis Nool.

Ta lisas, et väga olulist rolli on mänginud ka TV10 olümpiastarti võistlus. «Lapsed teevad seal asju mitmekesiselt, mitmeid alasid. Meil pole klassikalist varast spetsialiseerumist, nagu näiteks põhjanaabritel, kus kõik on noorest peast odaviskajad või hokimängijad.

Muidugi ka treenerite teadmised. Minu juures käis detsembris üks Jaapani mitmevõistleja kuu aega harjutamas. Nad on füüsiliselt väga andekad ja osavad, aga neil pole lõplikku teadmist, kuidas seda trenni teha. Suurtel riikidel on eelis, neil on suur rahvaarv ja võivad lubada vigu treeningmetoodikas, aga eestlased väga ei tohi lubada, sest meie rahvaarv on piisavalt pisike,» tõdes Nool.

Mis on kümnevõistluse viinud viimastel aastatel uuele tasemele? Eile lõppenud EM oli läbi aegade üks kõrgetasemelisem. «Peame arvestama, et aeg läheb edasi ja kõik areneb – varustus, naelkingad jne. See annab natuke eelist.

Vaatan omagi koolis, sprindinaelikud annavad eelise 100 meetris, 400 meetris on see üks suuremaid vahesid, 1500 m samuti. Kaugus- ja teivashüppes ka. Võistlusvarustuse areng on viimase nelja-viie aasta jooksul olnud päris muljetavaldav. See annab tulemustele ka väikse tõuke, mis on loomulik protsess,» jutustas Nool.

Eesti kümnevõistluses on viimastel aastatel olnud vaja langetada raskeid otsuseid – kes pääsevad tiitlivõistlustele, sest meie kohalik tase on niivõrd kõrge. Noole sõnul on oluline, et alaliit paneb paika kindlad reeglid. Lisaks ei tohi ära võtta praegu natuke vähem punkte teenivate mitmevõistlejate võimalusi.

«Kui paneme juba praegu järgmiseks aastaks paika, et [Karel] Tilga, Erm ja [Janek] Õiglane lähevad EMile, siis meil on väga keeruline tagada, et noored, kes teevad praegu 8000+ punkti, teeksid trenni edasi, kui nad teavad, et kahe-kolme aasta jooksul nad võistlustele ei pääse.

See on alaliitudele pikemas perspektiivis suur vastutus, et see oleks enam-vähem õiglane. Emotsiooni on spordis alati palju juures, see, kes jääb võistlustelt välja, talle kunagi ei meeldi. Aga meil on kümnevõistluses hea seis. Arutame, kas see või see võiks veel saada. See on iseenesest hea, et meil on nii palju sportlasi, keda saata tiitlivõistlustele, sest meil on ka alasid, kus meil pole mitte kunagi mitte kedagi peale saata,» ütles Nool.

Pariisi olümpia alguseni on jäänud seitse nädalat. Nool usub, et Roomas Ermi näidatud 8764 punkti annab väga hea võimaluse medali eest võidelda. Kuid olümpiavõitja soovitab silma peal hoida ka tugevatel konkurentidel.

«Peame vaatama ka Niklas Kauli (EMi neljas koht – toim), kes oli medalinõudlejate ukse taga koputamas, ta on väga-väga ohtlik ja tundub, et on vigastusest taastunud. Kevin Mayer üllatas, esimene päev võitles üle kivide ja kändude, aga teisel päeval näitas end päris heast küljest. Tema eesmärk oli pääseda Pariisi olümpiale. Usun, et tal on nina ka seal ikkagi ukse vahel, et saada medalit,» spekuleeris Nool.

Nool arvab, et Eesti kümnevõistlejatel on väga hea võimalus Pariisist medaliga tagasi tulla. Kuidas hinnata aasta meessportlase Karel Tilga tegemisi, kes EMist loobus vigastuse tõttu? «Kindlasti peaks ta tegema mingid individuaalalad, võiks joosta mõnda sprinti ja hüppeala teha. Et oleks näha ja ta saaks ka enesele anda kindlust, et on heas vormis. Tilga ei tohi üldse ära unustada, et eelmisel aastal ta oli väga võimas ja stabiilne. Ise usun küll, et meil on kaks väga reaalset medalinõudlejat,» pakkus 2000. aasta Sydney mängude kuldmedalist.

Tagasi üles