:format(webp)/nginx/o/2020/01/06/12853267t1h10eb.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/06/12/16144033t1h91f3.jpg)
«Kindlasti mitte!» kõlas endise kümnevõistleja Karl Robert Saluri (30) vastus küsimusele, kas semu ja kunagise treeningpartneri Johannes Ermi (26) EM-tiitel teda üllatas.
Ermi hea sõber ja endine trennikaaslane: Juss ei värista vist kunagi
Praegu Audentese spordiklubis treenerina töötav Saluri tunneb Ermi juba ammusest ajast. Kümnendivahetuse paiku valati aastaid higi, verd ja pisaraid USAs Georgia ülikoolis Petros Kyprianou käe all. Värske Euroopa meistri potentsiaalis pole kunagi kahtlust olnud, nüüd õnnestus kompott ka kokku keeta.
«Enne võistlust stardinimekirja nähes teadsin, et tal on võimalus. Aga kümnevõistlus pole nii lihtne ala, mida saad paberil paika panna,» kruttis Saluri ajaratast Rooma EMi eelsesse aega.
Hea tunne tuli sisse päris varakult. Erm tõestas – eriti sprindi ja kaugushüppega –, et vorm on väga hea. Ta edestas viie ala järel isikliku rekordi graafikut (8484 punkti) 111 silmaga.
«Esimese päevaga oli juba näha, et pigem on kuld Jussi võita kui kaotada,» meenutas Saluri võistluse ajal tekkinud aistinguid.
Ideaalilähedane sooritus
Tõkkesprindis teenis Erm samuti plusspunkte, kettaheites tegi «oma ära.» Suuresti said asjad paika teivashüppega. Meie mees nihutas isikliku rekordi 5.20 peale, tolleks momendiks ilmselt suurim rivaal Sander Skotheim piirdus 4.60ga.
«Minu jaoks ongi kõige suurem üllatus, et ta on oma teivashüppe saanud nii hästi paika. Tal on muidugi praegu ka väga hea teivashüppetreener, lätlane Mareks Ārents,» arutles Saluri.
«USA aegadel ütles Juss tihti enne teivashüppetrenni ära, kas on hea päev või mitte. Enamasti ei olnud. Trenn tõestas seda. Praegu paistab stabiilsus päris hea. See on nii vajalik ala ka. Kunagi Dan O'Brian ütles, et kümnevõistlus algabki teivashüppest.»
/nginx/o/2024/06/12/16144034t1h58ef.jpg)
Aga töö polnud veel päris tehtud. Erm mängis veidi spordisõprade närvidega, sest odaviske 57.36 poleks veel midagi garanteerinud. Aga siis tuli kolmas katse – 62.71 tähistas isiklikku rekordit! Edu lähemate jälitajate ees kärises turvaliseks, 1500 meetrit kulus vormistamisele.
Johannes Erm 8764: 10,6 (isiklik rekord); 7.91; 14.99; 1.99; 46,81 (ir); 14,3; 44.56; 5.20 (ir); 62.71 (ir); 4.24,95
Kogusumma 8764 on varasemast tippmargist 280 punkti võrra kangem. Kas kuskilt jäi veel varu?
«Kümnevõistluses on ikka nii, et võid teha hea võistluse, aga pärast kodus hakkad mõtlema, et võinuks ühel või teisel alal paremini minna. Aga kui oleme realistid, siis saame aru, et Juss tegi põhimõtteliselt korra elus ette tuleva võistluse. Peaaegu kõik alad õnnestusid,» tõdes Saluri.
Ta on veendunud, et Erm viib rekordnumbrid tulevikus veelgi kõrgemale, ent nõnda suur hüpe ühe mõõduvõtuga näib ulmeline. «Praegu pani ta kokku põhimõtteliselt ideaalse võistluse. Seda on lihtsalt nii keeruline teha,» lisas Saluri.
Võitjamentaliteet
Pole kahtlustki, et Erm kuulub Eesti kümnevõistluse ajaloo paremikku. Potentsiaali on leidunud teisteski ja kohtab ka tulevikus. Suurim kunst peitub eelduste realiseerimises.
«Võitlejahing. Juss oskab võistelda. Olen talle palju kaotanud just siis, kui paneme midagi vahele. Siis ta alati võidab. Ei tea, kas ta muidu teeb tühikäigul või leiab ekstrakäigu, aga kui väga vaja, siis ta leiab selle,» selgitas Saluri edu võtit.
«Eriti kui läks jooksmiseks, tahtis ta alati võita. Seepärast on tal jooksud ka väga heaks läinud.»
Paigas peab olema ka närvikava. «Juss on vist veel nii noor, et talle pole närvid ja pabistamine kohale jõudnud,» muigas Saluri, ent lisas siis veidi tõsisemalt. «Ma ei tea... See ongi minu arust tema kõige suurem talent, et ta ei värista vist kunagi.»
/nginx/o/2024/06/12/16144041t1h2f55.jpg)
Treeneri sõnu kinnitas EM. Lisaks odaviskele tegi Erm oma parima soorituse viimasel katsel ka kuulitõukes. Teivashüppes sai ta üliolulisest viiest meetrist jagu samuti kolmandal üritusel.
«Tihtipeale ei õnnestu Eesti mitmevõistlejatel viimased katsed kõige paremini. Aga Juss näitab vastupidist,» märkis Saluri.
Pöörane tase
Mis saab edasi? Kus on Eesti praeguseks kõigi aegade teise dekatleedi lagi?
«Kui Juss äkki viis aastat tagasi rääkis 9000 punktist, siis ma ei ütle, et naersin… Aga teadsin, kui raske on meie ala. Ma polnud kindel, et ta on selleks võimeline. Aga praegu teda vaadates, siis 9000 peakski eesmärk olema,» mõtiskles Saluri. «Ja räägime reaalsest ja tehtavast eesmärgist, mitte unistusest.»
Juhendaja tõdeb, et suure sihi peamine vundament peitub tervises. Nõnda pikkade, ligi kahe meetri pikkuste meeste puhul kipuvad Saluri sõnul vigastused sagedamini külge kleepuma. Õnneks on Erm praeguseks vanematest ja suurematest muredest prii.
«Kui midagi on vaja parandada, siis kindlasti heiteid. Nii pikk mees peaks sealt võtma rohkem punkte. Aga öeldakse, et heited ongi vanade meeste alad. Läheb natuke aega, aga küll ta saab need ka paremaks,» selgitas Saluri sisulist poolt.
Igal juhul ootavad ees huvitavad ajad. Mingis mõttes oli väga kõrge tasemega Rooma EM alles soojendus augusti hakul peetavale Pariisi olümpia kümnevõistlusele. Ülejäänud maailma peale jagub veel rohkem vägevaid atleete. Hooaja edetabelit juhib Ermi ees Leo Neugebauer (8961), aga mitmed ässad pole veel rajale tulnudki.
«Sõpradega arutasime, et võib-olla 8700 punktist ei piisa olümpiamedaliks,» nentis Saluri.
Eesti kümnevõistluse edetabel
- Erki Nool (8815 punkti, püstitatud 31-aastaselt)
- Johannes Erm (8764 punkti, püstitatud 26-aastaselt)
- Karel Tilga (8681 punkti, püstitatud 25-aastaselt)
- Maicel Uibo (8604 punkti, püsitatud 26-aastaselt)
- Kristjan Rahnu (8526 punkti, püstitatud 25-aastaselt)
- Janek Õiglane (8524, püstitatud 29-aastaselt)
- Valter Külvet (8506, püstitatud 24-aastaselt)
- Mikk Pahapill (8398 punkti, püstitatud 27-aastaselt)
- Andrei Nazarov (8322 punkti, püstitatud 22-aastaselt)
- Kristjan Rosenberg (8299 punkti, püstitatud 27-aastaselt)
Aga kindlasti pole meilgi midagi peljata. Elame ilusal ajal, sest 9000 punkti potentsiaali jutt kehtib täpselt samamoodi ka Karel Tilga (rekord 8681) puhul.
«Võin tänase päevani öelda, et füüsiliselt on Karel andekam kui Johannes. Aga füüsiline talent on ainult üks osa kogu asjast,» sedastas Saluri.