Henriette Jæger oksendab peale igat 400 meetri jooksu. See võib mõjutada, millise distantsi Norra uus kergejõustikutäht tulevikus valib.
Kergejõustiklane oksendab pärast igat jooksu. Miks?
«Võib-olla pole see kõige lõbusam asi, mida teha. Kuid see näitab ainult seda, et ma väga tahan 400 meetrit joosta. Ma olen valmis heade aegade nimel natuke oksendama,» vastas Jæger Roomas EM-debüüdi eel pressikonverentsil, kui tema käest küsiti, kas tal on piinlik pärast võistlust oksendamise pärast nii palju tähelepanu saada.
20-aastane Aremarkist pärit naine on teinud spordis märkimisväärseid edusamme pärast seda, kui ta loobus mitmevõistlusest ja spetsialiseerus lühikestele jooksudistantsidele.
2024. aastal on sportlane purustanud Norra rekordid 200, 300 ja 400 meetri jooksus.
Rohkem on noor naine tähelepanu saanud aga hoopis oksendamise tõttu. Seda on juhtunud kõigi silme all, ka teleintervjuude keskel. «Me oleme selle üle naernud, kuid tõsi on see, et me hakkame sellest natuke väsima,» ütleb sportlase ema Unne Merete Lie Jæger.
Selliste hetkede meediasse jõudmine on aga kõige väiksem probleem.
«See pole lõbus, kui võistlustel läheb suurepäraselt ja siis sa lebad seal ja oksendad nii, et ei saa tähistada. See on osa põhjusest, miks sporti teha,» viitas jooksja tähistamisele.
Probleem on aga selles, et oksendamisel on kehale füüsilised tagajärjed. Oksendamine on kehale stressirohke ning põhjustab toitainete kadu. Pärast endast kõige andmist pole oksendamine kergejõustikurajal ebatavaline vaatepilt, kuid Jæger kogeb seda sagedamini ja tugevamalt kui teised.
Ema ja tütar on püüdnud leida probleemile lahendust. Teooria on, et see võib olla tingitud kõrge piimhappe- ja stressitaseme kombinatsioonist. Olukorra lahendamiseks konsulteeritakse erinevate spetsialistidega.
Rooma EMil osales Jæger 200 meetri jooksus, kuna see ei tekita samasugust iiveldustunnet. Ta tuli neljandaks ning pärast suurvõistlust vaadatakse, millisel distantsil jookseb ta suvel Pariisi olümpial.