JAANUS KRIISK Miks on eestlane kümnevõistluses edukas ja seda juba üle saja aasta?

Copy
Johannes Erm on Eesti värskeim kümnevõistluse kangelane.
Johannes Erm on Eesti värskeim kümnevõistluse kangelane. Foto: Eero Vabamägi

Kergejõustiku kümnevõistlus on ajalooliselt Eesti rahvusspordiala number üks ja seda nimelt edukust vaadates. Üle saja aasta on just kümnevõistluses maailma esikümnes ehk absoluutses tipus olnud kõige rohkem eestlasi, kirjutab ettevõtja ja endine kergejõustikutreener Jaanus Kriisk.

Kuidas on see väikeses Eestis võimalik? Seda on peale Johannes Ermi Euroopa meistrivõistluste kulda küsinud paljud.

Selleks, et sellele vastust anda, peab minema päris algusesse, sest esimene ametlik kümnevõistluse maailmarekordiomanik oli eestlane Aleksander Klumberg-Kolmpere. Kuid lisaks sellele, et ta oli vägev spordimees ja võitis olümpiamängudelt pronksmedali, oli tema kõige suuremaks teeneks kümnevõistluse kui spordiala lahtimõtestamine ja treeningaluste kirjapanemine. Eesti kümnevõistlus jõudis maailma tasemele just tänu oskusteabele. See on märgiline ja väga tähenduslik.

Tallinn, 5. juuli 1920. Rekord on püstitatud ja kaasaelajad on Aleksander Klumberg-Kolmpere tunnustuse märgina oma õlgadele tõstnud!
Tallinn, 5. juuli 1920. Rekord on püstitatud ja kaasaelajad on Aleksander Klumberg-Kolmpere tunnustuse märgina oma õlgadele tõstnud! Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Järgmise suure kümnevõistluse edasiviijana Maarjamaal tuleb sellel teekonnal sisse Fred Kudu. Ta võttis teatepulga üle Klumberg-Kolmperelt ning aastakümnete jooksul arendas ta kergejõustiku kuningliku ala oskusteavet praktiliste edukate kogemustega juba järgmisele tasemele.

Fred Kudu paraadfoto 1970. aastast.
Fred Kudu paraadfoto 1970. aastast. Foto: Eduard Sakk / Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Tema tipptasemel õpilased Heino Lipp, Rein Aun, ukrainlane Mõkola Avilov ja Valter Külvet ainult kinnitasid, et Kudu metoodika on absoluutses tipus. Samas arendas ta kümnevõistluse just sellesse seisusesse, kus ta nüüd on.

Erinevad tema algatatud maavõistlused võimaldasid kümnetel Eesti mitmevõistlejatel realiseerida rahvusvahelises konkurentsis oma võimed vääriliseks tulemuseks. Ja hiljem kandsid paljud neist seda oskusteavet edasi juba kümnevõistluse treeneritena. Vähetähtis pole ka Kudu kirjutatud raamat «Mitmevõistlus», mis süstematiseeris ja talletas kogu tolle aja alaspetsiifilise tarkuse üheks tervikuks.

Kolmanda suure tõukejõuna olgu märgitud noorte kergejõustiklaste võitlussari «TV 10 olümpiastarti», mis on juba viis kümnendit õpetanud meie noortele laiapõhjalist ja mitmekülgset lähenemist spordile, arendamaks välja kõik kümnevõistleja jaoks olulised oskused, võimed, tehnika ja tahtelised omadused.

Ja siin tuleb teha suur ja sügav kummardus kogu Eesti kümnevõistluse poolt kõigile õpetajatele ja treeneritele, kes on aasta-aastalt uuesti ja uuesti kogunud kokku särasilmsed ja andekad lapsed ning neid sellesse sarja võistlema toonud, tehes enne treeningutel selgeks iga kergejõustiku ala aluspõhimõtted.

Ja nüüd võib ju küsida, mis on meie kümnevõistlejate roll ala edukuses ja menus?

See on ülisuur. Nemad on praktiline tõestus, et maailma tippu saab jõuda meie väikesest Eestist, üha uuesti ja uuesti ja et meil on see oskusteave esimesest treeningust tipuni välja. Klumberg-Kolmpere ja Ermi vahele mahub igasse kümnendisse tipp või isegi kaks.

«TV 10 olümpiastarti» on juba viis kümnendit õpetanud meie noortele laiapõhjalist ja mitmekülgset lähenemist spordile.
«TV 10 olümpiastarti» on juba viis kümnendit õpetanud meie noortele laiapõhjalist ja mitmekülgset lähenemist spordile. Foto: Mailiis Ollino

Peale Klumberg-Kolmpere tuli Lipp, kes ei saanud sõja ja riigikorra tõttu oma võimeid tiitlivõistluste medalitesse vormistada, aga üks saavutus on siiani tema nimel ja ületamata – ta on ainuke aasta maailma edetabeli esinumbrina lõpetanud Eesti kümnevõistleja.

Tema järel tuli väsimatu ja ülima tahtejõuga Uno Palu, Euroopa meistrivõistluste hõbemedalist ja olümpiamängude neljas. Palult võttis teatepulga üle temperamentne Aun ja oma esimestel rahvusvahelistel võistlustel tõi koju kohe olümpiamängude hõbemedali. Ta on ka esimene 8000 punkti piiri ületanud eestlane.

Erki Nool
Erki Nool Foto: Konstantin Sednev

Siis oli paar aastakümmet tiitlivõistluste medalita, aga Eestil oli terve plejaad 8000 silma mehi, kes hoidsid ja arendasid ala oskusteavet edasi, et Eestimaal tuleks staadionile mees, kes tooks meile kauaoodatud olümpiakulla. Erki Nool realiseeris unustamatus Sydney olümpiaheitluses Eesti kümnevõistlustarkuse kullaks.

Talle järgnesid mitu tugevat dekatleeti, kuniks Maicel Uibo võitis 2019. aasta MMil hõbeda. Ermi kuldmedal annab Eesti treenerile jõudu teha iga päev seda tänuväärset tööd, et võiksime kunagi jälle tunda uhkust, et eestlane on taas kergejõustikukuningas.

Tagasi üles