:format(webp)/nginx/o/2023/11/17/15726890t1hb70e.jpg)
Eesti vehklemisliit pani paika järgmisel nädalal Šveitsis algavatele Euroopa meistrivõistlustele sõitva naiskonna, kuhu ei kuulunud Katrina Lehis. Alaliidu enda reeglite kohaselt peaks Lehis seal olema ning viimane pöördus seetõttu Harju maakohtusse, et taotleda esmast õiguskaitset. Kohus aga ei aidanud Lehist EMile.
«Tänane kohtulahend on mõistagi pettumus ja ka halb üllatus,» kommenteeris Lehis olukorda täna õhtul saadetud pressiteates. «Pean nüüd koos abilistega tõsiselt arutama, mis edasi saab – nii juriidiliselt kui minu sporditeega. Praegusega on minu hooaeg läbi saanud ja edasi on kõik lahtine.»
Lehis nentis, et kohtu otsus süvendab veelgi seda lootusetuse tunnet, mille alged jäävad aastasse 2016, kui sportlase sõnul alustas peatreener Kaaberma tema kiusamisega.
«Ei kujuta ette, et kedagi saab vägisi sundida kellegagi koos töötama ehk siis minu puhul treenima, milline on see tulemus? Meil räägitakse, et märka ja teata kiusamisest. Kui selline kiusamine leiaks aset mõnes muus valdkonnas, siis tõenäoliselt oleks see seadusvastane. Tunnen end hetkel täiesti tühja ja jõuetuna. Enamat ei soovigi kommenteerida, ehk kunagi hiljem,» sõnas Lehis.
Vehklejat kohtuasjas esindav advokaat Mart Parind ütles, et kuna seadus ei võimalda tänast kohtumäärust edasi kaevata, siis tuleb sellega praegu leppida. «Sellegipoolest jääme kindlasti eriarvamusele. Olukorras, kus kohtuvaidluse tekkeni teadsid kõik – nii sportlased, meedia ning alaliit ise –, et kehtib nn 3+1 reegel ja selle järgi ka toimiti, jäi lõpuks peale alaliidu poolt kohtuvaidluse tarbeks välja otsitud argument, et tegelikult mingeid reegleid ei olegi,» sõnas Parind.
Katrina Lehise treener Nikolai Novosjolov selgitas, et mõte nagu puuduksid EM-koondise moodustamisel mistahes reeglid, ei allu sportlikule loogikale. «Individuaalspordi puhul ei saa olla, et sportlased hooaeg läbi võistlevad ja neid paigutatakse erinevatesse edetabelitesse, kuid lõpuks ütleb üks inimene oma suva järgi, kes koondisse saavad,» nentis ta.
«On väga valus näha, kuidas sportlane, kes on andnud endast pika aja jooksul kõik ja veelgi rohkem, kes on Eesti teine number, heas vormis ja teotahteline, visatakse lihtsalt kõrvale nagu eikeegi. See on väga valus ka treenerile,» lausus Novosjolov.
«Uskusin ja lootsin siiralt, et meie kaasusel on potentsiaal saada Eesti spordiõiguse oluliseks pretsedendiks, puhastades Eesti spordikorralduse kultuuri,» lausus advokaat Parind. «Kahjuks see lootus ei realiseerunud. Alaliit sai rohelise tule sisuliselt kontrollimatule vassimisele ja omavolile. Eriti alarmeeriv on kohtu sedastus, et isegi kui mingite reeglite olemasolu jaatada, siis võinuks alaliidu juhatus need viimasel hetkel ikkagi kõrvale jätta.
Rahvusvahelises Spordiarbitraažikohtus (CAS), kuhu meie praegu kaevata ei saanud, poleks selline mõte kindlasti käiku läinud. CAS on korduvalt öelnud, saades aru spordialaliitude monopoolsest jõupositsioonist, et ka neile kehtivad õiguse üldpõhimõtted, sealhulgas õiguspärase ootuse kaitse, ning seepärast ei saa viimasel hetkel mängureegleid muuta. Tänane areng ainult kinnitab akuutset vajadust luua ka Eestisse keskne spordiasjadele spetsialiseerunud vahekohus,» ütles Parind.
Katrina Lehise tiimi liige Indrek Madar kommenteeris, et lootus esialgse õiguskaitse saamiseks sai sellega läbi. «Kohtumenetlus on alles alanud, kohus ei teinud praegu lõplikku lahendit. Menetlus jätkub ja leian, et see lahend on oluline kogu Eesti spordisüsteemile. Ühtlasi asume nüüd analüüsima, kuidas edasi. Katrinale tekitatud ülekohut kahjuks päriselt rehabiliteerida ei saa,» sõnas ta.
Eesti naiskonna koosseis EMiks: Nelli Differt, Irina Embrich, Erika Kirpu ja peatreeneri valikul Julia Beljajeva.
Vehklemise Euroopa meistrivõistlused toimuvad 18.–21. juunini Šveitsis.
/nginx/o/2023/06/05/15370809t1h55ef.jpg)