Kohus ei rahuldanud Katrina Lehise taotlust vehklemisliidu vastu

Katrina Lehis Foto: Madis Veltman

Seoses EM-koondisest väljajätmisega Eesti vehklemisliidu vastu kohtusse pöördunud Katrina Lehise hagi tagamise avaldust ei rahuldatud.

Katrina Lehis esitas 10. juunil Harju Maakohtule taotluse hagi tagamise korras peatada Eesti Vehklemisliidu juhatuse 10.06.2024 otsuse kehtivus, millega määrati kindlaks Eesti naiste epeevehklemise koondis 18.–23.06.2024 toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel selliselt, et koondisse ei kuulub hageja Katrina Lehis, seisab pressiteates.

Samuti kohustada Eesti Vehklemisliidu juhatust hagi tagamise määruse väljaandmisest viivitamatult võtma vastu uus otsus selliselt, et koondisse kuulub nii individuaal- kui ka võistkonnavõistlusel mh Katrina Lehis. Lisaks kohustada Eesti Vehklemisliidu juhatust tegema nimetatud otsuse vastuvõtmise järel hiljemalt 16.06.2024 kl 13.00 (Eesti aja järgi) kõik vajalikud toimingud (sh sportlase võistlusele registreerimine ja vajadusel hilise registreerimise eest trahvi maksmine), et Katrina Lehis saaks osaleda kõnealustel Euroopa meistrivõistlusel nii individuaalselt kui võistkonnas või kui Eesti Vehklemisliidu juhatus ei täida eeltoodud punktides sätestatud kohustusi tähtajaks, siis lugeda, et Katrina Lehise õigus osaleda 2024. a epeevehklemise Euroopa meistrivõistlustel Eesti koondise eest nii individuaalselt kui võistkonnas tuleneb otse hagi tagamise määrusest.

Hagiavalduse kohaselt on Vehklemisliidu juhatus 22.11.2018 vastu võtnud statuudi, mis sätestab EMi jaoks 3+1 süsteemi ehk koondisesse pääseb edetabeli kolm esimest vehklejat ning lisaks üks vehkleja peatreeneri valikul. Seda on üle kinnitatud hilisemate vehklemisliidu juhatuse otsustega. Vehklemisliidu juhatus ei ole kehtestanud mingeid täiendavaid kriteeriume, nagu näiteks koondise ühislaagrites osalemine. Alates statuudi algse versiooni vastuvõtmisest 2018. aastal kuni praeguse ajani on kehtinud 3+1 süsteem ilma mistahes lisatingimusteta.

Vehklemisliidu otsus on tühine, kuna vehklemisliit kuritarvitas spordialaliiduna enda mõjujõudu, kui meelevaldselt ja ilmses vastuolus enese kehtestatud statuudiga (koondisse kvalifitseerumise tingimustega) jättis K. Lehise koondisest välja. Selle otsusega rikkus vehklemisliit muuhulgas häid kombeid ja sportlase õiguspärast ootust sellele, et kui ta täidab juba pikka aega kehtinud statuudi tingimused, siis pääseb ta oma riiki esindama EMile.

Kostja seisukoht on, et hageja taotlus hagi tagamise abinõu kohaldamiseks põhjendatud ei ole ning palub jätta selle rahuldamata. Kostja kinnitab, et 2024 Euroopa meistrivõistluste koondise moodustamise kriteeriumid ei ole kinnitatud kostja juhatuse 22.11.2018 koosoleku otsusega. Nimetatud otsusega kinnitati kriteeriumid tähtajal perioodiks 2018 kuni 2020. Hiljem kehtestati koondise koostamise kriteeriumid veel 2021.–2022. aastaks ning alates 2023 seda korda ei pikendatud ega uut korda kehtestatud ei ole. Hiljem on koondis kinnitatud kostja põhikirja paragrahv 32 p. 10 alusel peatreeneri ettepanekul juhatuse poolt.

Hagi tagamise taotlust lahendades ei hinda kohus hageja ega ühegi teise sportlase varasemaid sportlikke saavutusi ega potentsiaali võimalikult hea sportlik tulemus tulevikus saavutada, vaid üksnes seda, kas hagiavalduses toodud asjaoludel ja põhjendustel esinevad tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused hagi tagamiseks.

Hageja ei ole esitanud kohtule juhatuse otsust, millega koondise kriteeriumid oleks kinnitatud mh 2024. aasta/hooaja kohta. Nõustuda ei saa hageja käsitlusega, et kuna juhatuse varasemates otsustes ei ole kriteeriumite kehtivuse tähtaega sätestatud, siis kehtivad need tähtajatult. Treenerite nõukogu otsusest, mis juhatuses kinnitati, tuleneb selgelt, et need kehtestati viimati konkreetse hooaja (s.o. 2021/2022) kohta. Kohtul puudub praegu alus asuda seisukohale, et kirjapandule vaatamata kehtisid need formaalselt selle juhatuse otsuse alusel vaikimisi ka edasistel hooaegadel. Kohtule näib usutav ärakuulamisel antud kostja selgitus, et selliseid kriteeriumeid kinnitatigi hooaja kaupa, kuna polnud teada järgmiste hooaegade rahaliste vahendite suurus konkreetsemate plaanide tegemiseks. Kostja kinnitusel neid hiljem kinnitatud ei ole ja hageja vastupidist tõendanud pole.

Hageja väide, et koondise moodustamise kriteerium 3+1 kehtis igal juhul tava või praktika alusel, on praegu piisavalt põhistamata. Isegi kui koondise peatreener sellisest kriteeriumist lähtus, ei tähenda see, et kostja juhatus sellest lähtus või et kostja jaoks oleks see formaalselt kehtiv ja õiguslikult siduv ning et hageja saaks sellisele kriteeriumile tuginedes põhjendada oma subjektiivsete õiguste rikkumist.

Nii koondise moodustamise kriteeriumite kehtestamine kui ka koondise kinnitamine toimub juhatuse otsusega ehk õiguslikult on need hierarhias samal tasemel. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et kui vehklemisliit on mingi kriteeriumi kehtestanud, siis võiks ta koondise moodustamisel ja selle juhatuse otsusega kinnitamisel võtta arvesse veel muid kaalutlusi. Kõikide asjakohaste kriteeriumite lõplik kirjapanemine võibki olla võimatu ning koondise peatreeneri otsus isikute valimisel koondisesse võib mingil määral lähtuda ka subjektiivsetest argumentidest ja prognoosidest seoses sportlase või võistkonnaga, mille kohtulik kontroll on väga piiratud.

Kohus märgib, et hageja vaidlustatud otsuse tühisuse tuvastamine rahuldamisest ei tuleneks hagejale automaatselt õigust kuuluda vehklemise EM koondisesse. Seetõttu ei oleks hagi tagamise taotluse rahuldamine hageja taotletud viisil ka kohane meede. Vehklemisliidu kohustamine kohtu poolt mingi hageja taotletud kindla sisuga otsuse tegemisele võib olla põhjendamatu ja liigne sekkumine vehklemisliidu autonoomiasse, kui selline kohustus ei tulene vehklemisliidule seaduse alusel. Sellise hagi tagamine, mille rahuldamise tõenäosus ei ole praegu suur, oleks põhjendamatu.

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.