Vehklemisliidu kõneisik: Eestit peab esindama kõige tugevam koondis (4)

Tõnis Grepp
, Reporter
Copy
Heino Märks
Heino Märks Foto: Eero Vabamägi

Eesti vehklemisliidu kõneisik Heino Märks rääkis täna Postimehele, et naiste koondisest välja jäetud ning omale kohtu teel kohta püüdnud saada Lehis on järgmisse treeninglaagrisse oodatud, kuid võistkonnakaaslastega peab ta asjad selgeks rääkima.

29-aastane Lehis, kes tuli Tokyo olümpial epeevehklemises individuaalselt pronksile ja naiskonnaga olümpiavõitjaks, ei kuulu EMil Eesti naiste koondisesse. Lehis pöördus siis Eesti vehklemisliidu vastu kohtusse, kuid tema hagi tagamise avaldust täna ei rahuldatud. Märksi sõnul ollakse alaliidus jätkuvalt seisukohal, et Eestit peab esindama kõige tugevam koondis ja nii läks see ka käiku. Märks pidi ise Lehise juhtumiga tegelema ning käis ka kohtus.

Hageja seisukoht oli, et Vehklemisliidu juhatus on 22.11.2018 vastu võtnud statuudi, mis sätestab EMi jaoks 3+1 süsteemi ehk koondisesse pääseb edetabeli kolm esimest vehklejat ning lisaks üks vehkleja peatreeneri valikul. Seda on üle kinnitatud hilisemate vehklemisliidu juhatuse otsustega. Vehklemisliidu juhatus ei ole kehtestanud mingeid täiendavaid kriteeriume, nagu näiteks koondise ühislaagrites osalemine. Alates statuudi algse versiooni vastuvõtmisest 2018. aastal kuni praeguse ajani on kehtinud 3+1 süsteem ilma mistahes lisatingimusteta.

Vehklemisliidu seisukoht oli, et 2024 Euroopa meistrivõistluste koondise moodustamise kriteeriumid ei ole kinnitatud kostja juhatuse 22.11.2018 koosoleku otsusega. Nimetatud otsusega kinnitati kriteeriumid tähtajal perioodiks 2018–2020. Hiljem kehtestati koondise koostamise kriteeriumid veel 2021.–2022. aastaks ning alates 2023 seda korda ei pikendatud ega uut korda kehtestatud ei ole. Hiljem on koondis kinnitatud kostja põhikirja paragrahv 32 p. 10 alusel peatreeneri ettepanekul juhatuse poolt.

Kui enesekindlad te olite, et see otsus teie kasuks langeb?

«Meil oli dokument, mis tõestas, et viimane kord on see kriteerium kehtestatud 2021.-2022. aastal. Teisel osapoolel oli sotsiaalmeedia väljavõtted. See oli väga kahetsusväärne vahejuhtum. Katrina Lehis on väga tugev sportlane. Kui ta laagrites osaleb ja igal pool kaasa lööb, võiks ta olla koondises ankrunaine, sest ta on ennast korduvalt tõestanud viimase vahetuse ankrunaisena. Võib-olla see, et tal MMi medalit pole ja Euroopast on võistkonnas ainult noorena pingilt istutud medal. See kõik oleks võib-olla juba muutunud tänaseks. Võimed on tal meeletud, keegi ei vaidlustagi neid.

Tahaks väga loota, et uues ettevalmistuse tsüklis ta jälle liitub koondisega ja hakkab treeninglaagrites käima. Vehklemises on meil kuus ülitugevat naist. Kui me neist kasvõi kellegi ära kaotame, siis me oleme sellevõrra kõik vaesemad. Küsimus polegi selles, kes lõpus neid medaleid tooma või vahel tundub, et vormistama sõidab. Juba ettevalmistusfaasis on hädavajalik, et kõik laagrites osaleks ja aitavad üksteisel paremaks saada,» rääkis Märks.

Ta on ikkagi järgmiseks treeninglaagriks oodatud. See kohtus käimine kuidagi suhteid halvemaks ei teinud?

«Katrina Lehis on saanud kõik ettevalmistusplaanid, laagrite ja võistluste ajakavad. Kõik asjad on talle kogu aeg saadetud. Minul isiklikult jääb see asi arusaamatuks, et miks ta pole laagrites osalenud ja miks ta loobus naiskonna esindamisest olümpiahooajal. Ta põhjendas seda, et tal on soov pääseda individuaalselt olümpiamängudele, millest mõnes mõttes võib aru saada. Loomulikult on ta alati laagritesse oodatud. Eks ta peab võistkonna kaaslastega ka need asjad selgeks rääkima. Kui vastaspoole advokaat nõudis, et 12 medalit võitnud, olümpiavõitja, kahekordne maailmameister ja kahekordne Euroopa meister Julia Beljajeva välja jätta, siis see ei teinud olukord paremaks,» sõnas Märks.

Mis samme peaks alaliit tegema, et tulevikus ei peaks selliseid asju kohtu teel lahendama?

«Oleme proovinud igapidi laua taha istuda. Võib-olla isegi ei peaks seda tegema. Kui on treeninglaagri kutse, siis kõik lähevad ja teevad sporti, nagu midagi poleks juhtunud. Meie omalt poolt oleme selleks valmis. Elu läheb edasi.

Mina isiklikult olen tulemustele orienteeritud inimene. Mind huvitavad medalid. Ükski Eesti spordisõber ei maganud maha Tokyo olümpiamängude naiste vehklemist. Me kõik olime teleka ees. Mingid vahepealsed arusaamatused unustatakse jälle sel hetkel ära, kui midagi nii säravat on tulemas. Teeks järsku nii, et kostab kutse ja selle peale kõik kogunevad kohale ja teevad oma parimat, mida nad oskavad. Elu on näidanud, et vehelda nad ju oskavad,» mõtiskles Märks.

Tagasi üles