Valusad kaotused küll, aga võrkpallikoondisel jäi näppude vahele ka midagi head

Elisabeth Siivelt
Copy
Alar Rikberg koondist juhendamas.
Alar Rikberg koondist juhendamas. Foto: Margus Ansu/Tartu PM/Scanpix Baltics/Scanpix

Eesti meeste võrkpallikoondis lõpetas suve esimese poole Kuldliiga neljanda kohaga. Peatreener Alar Rikberg võttis Postimehe palvel turniiri kokku ning vaatab tulevikku.

Horvaatias Osijekis peetud finaalturniiril kaotas Eesti küll mõlemad mängud, aga poolfinaalis võõrustajate ja kolmanda koha kohtumises Tšehhi vastu anti mõlemale kõva lahing, kui mõlemad matšid kaotati kõige napimalt 2:3.

Rikbergi jaoks jäi laupäevases mängus Horvaatiaga kõige rohkem kripeldama lõpptulemus, kuid muidu oli ta oma hoolealuste esitusega rahul. Meeskond mängis oma mängu ning kõik, kes väljakule tulid, näitasid ennast heast küljest. Vastase paremuse võis treeneri sõnul tingida see, et Eestil oli mingitel hetkedel puudu otsustajast, kes palli maha lööks ja vajalikud punktid ära tooks. Lisaks oli horvaatidel ka võib-olla natuke rohkem õnne. 

Pronksimäng Tšehhiga oli Rikbergi sõnul mängu iseloomult sama, kus geimid läksid korda mööda ühele ja teisele poole. «Erinevus mänguliselt on see, et nii neljandas kui ka viiendas geimis olid tšehhid need, kes suutsid väga raskest seisust välja tulla. Meie oskasime aga oma eduseisu maha mängida. Samas kolmas geim oli jälle vastupidi, kõvasti võitlust. Selge oli see, et päris mängu lõpus, kuna oli kaks nii pikka mängu ja viiegeimilist võitlust, siis olid nii füüsiline kui ka mentaalne pool nii piiri peal, et energia hakkas otsa saama.»

Kogu Kuldliigale paneks peatreener hindeks «hea», kuna jõuti finaalturniirile, kus osalesid väga hea tasemega võistkonnad, kelle tase on Euroopa esikümne piiri peal.

Ehkki kripeldama jääb see, et Eesti ei saanud nädalavahetusel ühtegi võitu, kuigi Horvaatiasse mindi medali järele, on turniirilt kaasa võtta ka midagi positiivset.

«Saime tulevasteks aastateks ja järgmisteks mängudeks kamaluga kogemusi, väga palju tasavägiseid mänge ja geime. Palju otsustavate punktide mängimist ja see õppetund võiks olla see, et meil on selliste asjade kogemus ja läbi sellise kogemuse tekib ka rohkem mehi, kes võtavad rasketel hetkedel vasutuse ja otsustamise enda peale,» ütles Rikberg.

Oluline on ka see, et meeskond läks iga nädalaga aina paremaks. Esimestel nädalatel oli tiimil väga tihe mängugraafik ja palju reisimist, kuid alates koduse alagrupiturniiri nädalast tekkis võistkonnal võimalus kvaliteetselt trenni teha.

«Viimased kolm nädalat läks kõik paremaks tänu sellele, et saime korralikult trenni teha. Meil olid head tingimused, kõik mehed koos ja see on kindlasti see, mis viis kogu meeskonda edasi,» lisas treener.

Koondise suve esimene pool sai Kuldliigaga läbi, kuid teine ootab veel ees. Peatreeneril seisab ees ajakava põhjalik analüüs, koosseisu läbi mõtlemine, mängude, koormuste ning treeningute analüüs.

«Kindlasti tuleb väikeseid korrektuure teha, aga lõpptulemus näitas, et see tee ja see viis on õige. Me saime meeskonna iga nädalaga paremaks ja mida enamat tahta, kui kõige olulisemal turniiril ehk siis finaalturniiril näitad oma kõige kõrgema kvaliteediga mängu,» sõnas peatreener.

Suve teise poole koosseisu Rikberg veel öelda ei oska, kuna praegu on palju faktoreid, mis võivad otsust mõjutada. Üks pool on teatud mängijatel tervislik seisund, teine pool teatud mängijate klubihooaja algused. Paigas on see, et ühiste treeningutega alustatakse 15. juulil, kuid juuli algusest on plaanis hakata tegema väiksemates gruppides pallitrenne ja hakatakse tegelema  individuaalsete jõusaalikavade täitmisega.

Augustis mängitakse 2026. aasta EMi esimesed valikkohtumised. Rikbergi sõnul on suur eesmärk jõuda jälle finaalturniirile. «Erinevalt viimasest ja eelviimasest EM-finaalturniirist on seekord tegemist raske eesmärgiga, sest meil on vastas Kuldliiga finalist Horvaatia ja Hõbeliiga võitja Iisrael,» ütles Rikberg.

2024. aasta kaks augustis mängitavat mängu peetakse kodus. Eesti mängib tänavu Iisraeliga 17. või 18. augustil ja Horvaatiaga 24. augustil.

Tagasi üles