ANALÜÜS ⟩ Mitmed konkurendid jätavad EMi vahele, Jefimova on suurim võidupretendent

Eneli Jefimova. Foto: Tairo Lutter

Mullu aasta naissportlaseks valitud Eneli Jefimova alustab täna hommikul Belgradis toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel medalivõitlust 100 m rinnuliujumises. Võistluse eel on 17-aastane eestlanna üks peamisi medalipretendente.

Suure tõenäosusega pääseb ta suurema vaevata homme õhtul kell 19.58 toimuvasse finaali. Seal võib ta esimese Eesti ujujana saada kaela kuldmedali pika raja EMil. Pärast 1991. aastat on Eesti pika raja EMilt võitnud ühe medali: 12 aastat tagasi sai Triin Aljand 50 m liblikujumises hõbeda.

Jefimova tagas EMile koha eelmise aasta juulis Jaapanis Fukuokas toimunud MMil poolfinaalis saadud ajaga 1.06,18. 2023. aasta maailma edetabelis andis see 12. koha ja sellega on ta EMi stardilehel kindel esinumber.

Teine on poolatar Dominika Sztandera (1.06,42), kolmas šveitslanna Lisa Mamie (1.06,87), mõlemad ujusid ajad samuti MMil. Kuid tänavu pole kumbki neist veel alla 1.07 ujunud. Jefimova on seevastu Euroopa hooaja jooksvas edetabelis 10. kohal (1.06,74).

Temast kõrgemal paiknevad sportlased on aga otsustanud vähem kui viis nädalat enne olümpiat toimuva EMi vahele jätta. Näiteks ei osale kolm nädalat tagasi oma esimese täiskasvanute Suurbritannia rekordi ujunud 21-aastane Angharad Evans (1.05,54) ja selle distantsi MM-hõbe, hollandlanna Tes ­Schouten (1.05,82).

Romanjuk püüab finaalikohta

Eelmise EMi ajal 2022. aastal oli Jefimova 15-aastane ja keskendus juunioride tiitlivõistlustele. Toona tuli ta Bukaresti EMil kolmekordseks juunioride Euroopa meistriks. Täiskasvanute seas oli tol aastal kulla hinnaks 1.05,97 (Benedetta Pilato) ja pronksi sai 1.06,50ga (Rūta Meilutytė).

Maria Romanjuk. Foto: Tairo Lutter

Samal distantsil on finaalivõimalus ka teisel eestlannal, 27-aastasel Maria Romanjukil. EMile tagas ta pääsu ajaga 1.07,99, mis on stardinimekirja põhjal kaheksas tulemus. Sel hooajal on ta Euroopa edetabeli andmeil ujunud kaks basseinipikkust parimal juhul 1.08,10ga ja on 31. kohal. EMil osalejaid arvestades annab see viienda tulemuse.

Suurte kogemustega Romanjuk võiks ideaalse õnnestumise korral sihtida ka Pariisi olümpia A-normi, milleks on 1.06,79. Kaks aastat tagasi EMil 1.08.67ga 16. koha saanud Romanjuk peaks selleks 2021. aasta MMil ujutud isiklikku tippmarki parandama 0,9 sekundiga.

50 m rinnuli distantsil osalemast Jefimova loobus, kuid 200 meetris teeb ta kaasa eelujumise ning koos treener Henry Heinaga otsustatakse selle tulemuse põhjal, kas edasi võistelda. EMi stardilehel on ta praegu paremuselt seitsmes naine, seda oktoobris Berliinis ujutud Eesti rekordiga 2.26,02, kuid hooaja tippmark on tervelt sekundi aeglasem.

Kas olümpiakoondis saab lisa?

Kregor Zirk. Foto: Tairo Lutter

Meeste 200 m liblikujumises on Eesti lootused seotud 24-aastase Kregor Zirkiga. Veebruaris Dohas toimunud MMil Eesti rekordiga 1.55,48 viienda koha saanud Zirk alustab EMi homme. Ta platseerub EMi stardilehel viiendaks, tabelit juhib maailmarekordimees Kristóf Milák (1.52,58), kes jättis MMi vahele.

Enam kui sekundiga jääb talle alla 20-aastane poolakas Krzysztof Chmielewski (1.53,62), kelle kaksikvend Michał Chmielewski on nimekirja neljas (1.54,88). Nende vahel on ungarlane Richárd Márton (1.54,54), kes MMil pidi tunnistama Zirki paremust, kuid sai 2022. aasta EMil Miláki järel kaela hõbemedali. Kahe aasta eest leppis Zirk EMil kuuenda kohaga (1.55,80).

Võitjas ei tekkinud toona kahtlust, selleks oli 1.51,01ga Milák. Ilmselt saab ta kirkaima autasu ka nüüd, kuid pronksi saamiseks pidi ujuma 1.55,01. Arvestades tänavust nimekirja, võib medali hind olla natuke madalam.

Eesti koondislastest pretendeerivad EMil finaalikohale kindlasti 100 m liblikujumises Alex Ahtiainen ja Daniel Zaitsev. Eelmisel aastal Eesti rekordi 52,18 ujunud 23-aastane Ahtiainen on stardilehel 16., vaid koht tagapool on 26-aastane Zaitsev.

Kuna kummalgi ei ole Pariisi olümpiapääset ja aasta olulisemal spordivõistlusel juba esindab Eestit Zirk, siis tuleb neil sihtida A-normi, milleks on 51,67. Tippmarkide uude sekundisse viimine nõuab kindlasti eneseületust, aga pole võimatu.

Gold ja Zaitsev jäid finaalist välja

Aleksa Gold. Foto: Eesti Ujumisliit

Eile Belgradis alanud ujumise EMil parandas Aleksa Gold (pildil) 100 m vabaujumise Eesti rekordit kahel korral ja saavutas 10. koha. Eelujumistes uue rahvusrekordi 55,58 püstitanud Gold nihutas poolfinaalis tippmarki veelgi ja kirjutas uuteks rekordnumbriteks 55,18. «Olen väga õnnelik ja rahul, nii suurt rekordiparandust ma ei oodanud,» sõnas Gold, kes parandas päeva jooksul rahvusrekordit täpselt poole sekundiga ja finaalipilet jäi vaid 0,28 sekundi kaugusele.

Meeste 50 m lib­likujumises paremuselt 13. ajaga poolfinaali ujunud Daniel Zaitsev parandas õhtul küll oma tulemust, kuid jäi finaalist välja 0,14 sekundiga. Eestlane läbis basseinipikkuse ajaga 23,59, mis andis 11. koha. «Ikka need tehnilised vead, stardist väljudes olin liiga sügaval ja esimene tõmme oli veidi tühja ning finišis jäin libisema. Kui otsida, kuhu need 0,14 sekundit kadusid, siis ilmselt võib nad sealt üles leida,» märkis Zaitsev, kelle hooaja tippmark on 23,48.

Eesti koondisesse kuuluvad EMil veel Ralf Tribuntsov, Lars Kuljus ja Mariangela Boitšuk.