Euroopa meister Irina Embrich: kui veerandfinaali võitsin, kasvas kindlus veelgi

Irina Embrich pärast Euroopa meistriks tulekut. Foto: Facebook / FIE - Rahvusvaheline Vehklemisliit

Teisipäeval Baselis esimest korda individuaalse tiitlivõistluste kuldmedali võitnud epeevehkleja Irina Embrich ütles, et tundis Euroopa meistrivõistluste pika võistluspäeva lõpuks pigem emotsionaalset kui füüsilist väsimust ning rõõmustas, et suutis lõpuni vastu pidada.

Kui MK-etappidel peetakse kvalifikatsioon ühel ja põhiturniir teisel päeval, siis EMil läks kõik ühe jutiga. Kvalifikatsiooniga alustati kohaliku aja järgi juba hommikul kell 9. Möödus veidi enam kui üksteist tundi ning Embrich sammus finaalmatšiks Poodiumi-nimelisele rajale koos prantslanna Auriane Mallo-Bretoniga. Paarkümmend minutit hiljem oli 15:12 võit ja EM-kuld käes.

«Päev oli pikk, väga emotsionaalne ja lõppes fantastiliselt,» ütles Embrich kolmapäeval Postimehega vesteldes.

Ta oli hommikul üks kolmest naisest, kes ei kaotanud ainsatki viie torkeni peetud alagrupimatši. Järgnes tunnike pausi ja siis läks lahti põhiturniir, mille võitmiseks tuli alistada vastane kuues täispikas, 15 torkeni peetud matšis. Embrich sai sellegagi hakkama.

Seejuures läks vaid üks matš otsustava torke peale, ülejäänutest ei saanud vastased üheski kirja üle 12 torke. Ka Embrich ise märkis, et raskeim oli veerandfinaal poolatari Aleksandra Jareckaga.

«Ta on minu jaoks ebamugav vastane. Olen temaga vehelnud Poola koondisega koos peetud laagrites, samuti mõnel võistlusel. Seetõttu suures plaanis teadsin, mida oodata, et tuleb närviline ja pingeline matš, mis võib kukkuda nii ühele kui ka teisele poole. Niimoodi läkski.

Ta on väga huvitava vehklemisstiiliga, talle meeldib lähivõitlus. Seda oli ka meie matšis palju, ta pidevalt lähenes mulle ning lõpuks läheb torge ühele või teisele poolele. Matši lõpuosas ma isegi ei saanud aru, kuidas torked tulid, aga väga tore, et need said tehtud,» rääkis Embrich 15:14 võidu toonud matši kohta.

See oli ka ainus, kus tekkis ärev hetk. 7:3 edu saanud Embrich jäi äkitselt taha 8:10, vastane oli teinud 7:1 spurdi. Ent Embrich võttis kohe järele ning suutis lõpus närve paremini talitseda.

Edasi läksid vastased ainult kõvemaks, poolfinaalis ootas itaallannast mullune EM-hõbe Alberta Santuccio. «Ülejäänud matšid läksid kindlamalt. Oli aru saada, millise taktikaga vastased peale tulevad ja millist tehnikat nad kasutavad. Teadsin, et kui Santuccio jääb taha, ründab ta lõpus väga aktiivselt ja olin selleks valmis,» kommenteeris kullanaine.

Nii nagu veerandfinaalis, pääses Embrich poolfinaaliski 7:3 ette, niisugune seis oli tablool enne viimast kolmandikku. Veidi lähemale Santuccio pääses, ent mitte otsustavalt ja matš lõppes tulemusega 15:12.

Finaalivastaseks tuli sihvakas ja pikkade kätega prantslanna Mallo-Breton – vasakukäeline nagu Embrichki. Nüüd olid teise kolmandiku järel tablool numbrid 6:3. Kolmandal pääses Embrich ette juba 10:5, ent äkitselt tegi vastane kolm torget järjest. Siis vähenes vahe ka ühele torkele. Ent Embrich kogus end ja lõpuks võitis sellegi matši 15:12.

«Jäin ühel hetkel liiga mõtlema, et mida nüüd edasi teen. Paar-kolm torget lihtsalt magasin maha. Õnneks ärkasin õigel ajal,» selgitas Embrich.

Ta kinnitas, et jõudis EMiks heasse vormi. «Võib-olla emotsionaalne väsimus tekkis, aga füüsiline mitte. Niisugust asja polnud, et enam ei suudaks ega jaksaks. Jah, olime terve päeva saalis ja seal oli palav, kohati oli raskevõitu hingata, näiteks põhitabeli esimeses matšis leedulannaga. Aga võtsin end lõpus kokku. Üldiselt tundsin end terve võistluse jooksul hästi, aga õhtu lõpuks oli ikka väsimus sees.»

Millal ta tundis, et võib tulla kuld? «Kui 16 hulgas [Olena] Krõvõtska alistasin, siis mõtlesin, et võimalus on olemas. Järgmisena sain raske võidu ebamugava vastase (Jarecka – toim) üle ja kindlus kasvas veelgi.»

Täna Embrich puhkab, homme harjutab koondisega ja reedel tuleb võistkonnavõistlus. Eesti naiskonna eesmärgiks on – nagu alati – medal. «Usun küll, et taastun selleks võistluseks. Olen MK-etappidel harjunud, et kahe individuaalvõistluse päeva järel on kolmandal võistkondlik. See on lihastes sees,» lausus Embrich naeratades.

Ta on 43-aastasena võitnud nüüd 14 tiitlivõistluste medalit ega tunne, et peaks lõpetama. Ta kavatseb võistelda nii kaua, kuni jaksab. «Mulle meeldib vehklemine!» teatas Embrich, kes töötab oma klubis ka treenerina.