Eesti korvpallikoondise peatreeneri Jukka Toijala neli ja pool aastat siinmail tehtud tööd sai tänasega läbi. Ta jätkab teekonda Jaapani klubis Yokohama B-Corsairs ja andis ohjad üle oma senisele paremale käele Heiko Rannulale.
Aitäh, Jukka! (1)
«See otsus ei olnud lihtne. Oleksin soovinud siin tööd edasi teha. Terve meeskonna, staff’iga on olnud väga tore koos töötada. Seda ma enam teha ei saa, see jääb kripeldama. Aga koondis on heas seisus ja siit on hea edasi minna!» ütleb Toijala naeratades.
Korvpalliliit andis treenerivahetusest teada neljapäeva hommikul, mõni tund hiljem toimus Toijala viimane kohtumine pressiga ning ühtlasi Rannula esimeste mõtete tutvustamine.
Korvpallirahvas võib küll kooris öelda: «Aitäh, Jukka!»
Oli Eesti korvpalli jaoks olemas 24/7
Mitte ainult tulemuste eest – Toijala tüüris koondise 2022. aasta EM-finaalturniirile ning alustas praegust, 2025. aasta valiktsüklit kahe võiduga. Nagu alaliidu president Priit Sarapuu märkis: ta oli Eesti korvpalli jaoks olemas 24/7. Aitas kõigega, oli nõu ja jõuga abiks noortekorvpallile, noortekoondiste töös, jälgis mänge, suhtles mängijatega. Ta õppis eesti keele kiiresti nõnda hästi selgeks, et sai tegutseda ka telekommentaatorina.
«Välismaalt tulles on väljakutse panna inimesed end usaldama ja asju kaasa tegema,» märgib Toijala.
«Kui Jukka 2019. aasta lõpus alustas, oli meil noorenev koondis. Neist noormeestest on nüüd saanud tõsised tegijad. Need neli ja pool aastat oli koondis väga heades kätes. Kahju, et Jukka ei saa viimati alustatud perioodi olla lõpuni, 2025. aasta EMini,» lisab Sarapuu.
Suures plaanis ei pea me muretsema, sest Rannula on kõik need aastad olnud Toijala kõrval abitreenerina ning just tema on kõige õigem meie põhjanaabri tehtud tööd jätkama. Sarapuu märgib, et alaliidu jaoks oli Rannula selge valik number üks, ehkki ideaalis nähti seda vangerdust toimumas pärast järgmise aasta EMi.
Kõik osalised pidid otsustama küllalt kiiresti, kuid lõpuks saadi pusle kokku. Rannula ei salanud pärast klubihooaega, et soovib leida väljakutse mõnes kõrgema tasemega liigas. Tal oli soovitud liigadest kaks tõsist pakkumist, ta oli kahe-kolme viimase kandidaadi hulgas, ent lõpuks otsustasid klubid ikkagi suurema kogemusega juhendajate kasuks.
Samal ajal aga sai Soome koondise peatreener Lassi Tuovi tööpakkumise Yokohamast ning kutsus Toijalat enda abiliseks. Niisugusest pakkumisest ei saanud ära öelda. Rannulale avaneski uus väljakutse koondises. Lisaks hõigati neljapäeva lõunal välja, et ta jätkab ka klubitööd BC Kalev/Cramos.
Tahab korvpallisaalis rohkem töötada
Toijala tunnistab, et ihkas juba mõnda aega oma ellu midagi muud ning mõtles viimasel poolteisel aastal ka teisi mõtteid. «Eesti koondise treenerina on saalis töötamist päris vähe, tahan seal rohkem töötada. Hakkasin otsima võimalust töötada paralleelselt mõne klubiga. Mõtlesin iga koondiseakna eel, kuidas saan hakkama, olin närvis. Viimase aasta jooksul pidas koondis ainult kaks mängu, seejuures väga olulist. Kui oled treener, siis igatsed ka igapäevast tööd saalis,» avaldab Toijala oma mõtteid.
Mõni pakkumine tuli, aga ta lükkas need tagasi. Kuni mai lõpus osutus Tuovi ja Jaapani kutse vägagi ahvatlevaks. «Lõplik otsus sündis paari päeva eest, kui kirjutasin lepingule alla. Aga jah, asi käis üsna kiiresti,» lausub Toijala.
Ta on Jaapani liiga arengut jälginud juba mitu aastat. «Nad tahavad teha Aasia NBAd: hooajal 60 mängu, 24 meeskonda, korralik raha. See, kuhu sealne korvpall liigub, on väga-väga-väga huvitav,» annab Toijala mõista, mis teda ja Tuovit sinna tõmbas.
Kahel toolil istumise variandiga Yokohama klubi nõus ei olnud.
Rannula täiendab: «See teema tuli suhteliselt järsku, aga loomulikult olin Jukkaga ühenduses. Niipea, kui võimalus tekkis, andis ta sellest meile teada.»
Jätab Rannulale koondise väga hea meelega
Toijala sõnul saab ta ameti üle anda rahuliku südamega. «Siin istub täna üks mees, kellele jätan koondise väga hea meelega. Olen täiesti kindel, et asjad lähevad sujuvalt edasi ja paremaks. Usun, et Eesti korvpalli ootavad ees head aastad. Mitte ainult 2025. aasta EMi, vaid ka pikemas vaates. Eesti koondis on endiselt noor.»
Pressikonverentsil käis kõigi asjaosaliste vahel suurem viisakuste vahetamine. Toijala tänas korduvalt korvpalliliitu tema suhtes üles näidatud usalduse eest ning teatas, et tema korter jääb Eestisse, suved kavatseb ta veeta siinmail ning eestlasi nõu ja jõuga jätkuvalt aidata. Sarapuu kinkis talle raamatu «Kuidas olla jaapanlane», Toijala omakorda Rannulale kombinatsioonide joonistamise tahvli kirjaga «Eesti koondise peatreener Heiko Rannula».
Toijalat rõõmustab enim asjaolu, et mängijad tahtsid koondisse tulla ning et publikuhuvi koondisemängude vastu on üha kasvanud: «Suuremat saali on vaja, müüme selle praegu täis!»
Nagu Rannula ütles, tuli muutus tema jaoks üsna järsku. Samas on ta kogu aja olnud protsessis sees ja mängijatega tuttav. «Ühtpidi on see käik loogiline, teistpidi tuli kiirelt. Paar kuud tagasi ma veel ei näinud end koondise peatreenerina. EM-valiksarja tabeliseis eeldab, et kannapööret pole vaja teha,» mõtiskleb värske pealik.
Jukka Toijala kolm lemmikmängu
Jukka Toijala juhendamisel sai Eesti koondis rohkem kui nelja aasta jooksul hulga ilusaid võite tugevate korvpalliriikide üle: näiteks alistati Leedu, Itaalia, Sloveenia, MM-tsükli alustuseks hiljem meistriks kroonitud Saksamaa. Postimees palub Toijalal tuua välja kolm hingele kõige enam pakkunud mängu.
«Järjekorda ma neid ei pane,» muheleb juhendaja.
«Kindlasti on nende seas viimane mäng, võit Leedu üle (65:59 – V. A). See oli eriline, ajalooline võit. Lisaks tean, kui oluline see võit eestlastele oli.
Edasi võtan mängu Permist, millega kindlustasime pileti EMile (2022. aasta valiksarja viimane mäng, kus Eesti jäi küll Põhja-Makedooniale alla 84:86, aga edasi pääsenuks ka kuni kaheksapunktilise kaotusega – V. A.). Saanuksime võidelda võidu eest, aga lõpetasime lõpus mängimise, kindlustamaks, et mäng ei lähe lisaajale, kus võinuks tulla hoopis suurem kaotus. Kindlustasime pileti EMile, see oli peamine.
Ja viimaseks minu esimene mäng Eesti koondise peatreenerina, kus alistasime võõrsil Põhja-Makedoonia (2020. aasta alguses, seis 81:72 – V. A.). See positiivne tulemus oli kogu minu perioodi jaoks tähtis ja lõi edasisele tegutsemisele hea fooni.»
Eesti alustas valiksarja veebruaris mäletatavasti võitudega võõrsil Põhja-Makedoonia ja kodus Leedu üle. Neljaliikmelises alagrupis hoitakse esikohta. Novembris kohtutakse nii võõrsil kui ka kodus Poolaga, kes alustas kahe kaotusega. Järgmise aasta veebruari jääb kaks viimast kohtumist. EMile pääsemiseks tuleb edestada Põhja-Makedooniat ja/või Leedut, sest Poolal ühe korraldajana on pilet olemas.
Kas Rannula mõtles ka rahvuslikult, et kui tema praegu koondist ei võta, kes siis võtab? Ta annab mõista, et natuke ikka, kuid eelkõige vaatleb asju professionaalses plaanis – ning CVsse «koondise peatreener» kirja saada pole üldse paha.
Rannula kiidab Toijala poolt Eestisse toodud suhtlemiskultuuri, mentaliteeti, üldiseid põhimõtteid («See oli väga positiivne muutus!») ning püüab samal lainel jätkata. Mängupilt läheb aga kindlasti uue peatreeneri nägu.
Ehkki Eesti koondisel ei tule ametlikke mänge enne novembrit, soovib Rannula juulis näha korvpallikodus kõiki meie paremaid mängijaid, et saada juba enne sügist koostööd harjutada. Valiksarja akende eel jääb selleks teatavasti vaid mõni üksik päev. Suvel peetakse ka kaks sõprusmängu.
Rannula on kindel, et suudab vähemalt järgmise suveni edukalt töötada nii koondise kui ka Kalev/Cramoga, sest nende tegemised teineteist suurt ei sega. Küll soovib ta mõlemas kohas kaht abitreenerit. Ta usub, et mõlemal rindel jätkub pikaaegne tulemuslik koostöö Indrek Reinbokiga, ent mõlemasse ametisse teise abitreeneri otsingud käivad.
Tihedaks võib graafik minna järgmisel suvel, kui koondis lunastab pileti EMile. Siis tuleb korraga valmistuda nii finaalturniiriks kui ka klubihooajaks. Samas pole Rannulal järgmiseks suveks klubiga siduvat lepingut.