Ujujate unistusele tõmmati taas vesi peale: see on päris valus nuga selga

Kalev Spas on küll 50 meetri bassein, kuid see on mõeldud spaatajatele, mitte (tipp)sportlastele. Foto: Eero Vabamägi

Kui kolmapäev oli tänu Eneli Jefimova Euroopa meistri tiitlile Eesti ujumise pidupäev, siis neljapäev mõnes mõttes leinapäev.

Nimelt tuli siis Tallinna linnavalitsuselt teade, et linnavaraamet tunnistas kehtetuks Lasnamäele kavandatatud olümpiamõõtmetes ujula kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse.

Omapoolses pressiteates selgitati, et säärase otsuse peapõhjuseks on muutunud (loe: halvenenud) majanduslik olukord ning osutati ka tõsiasjale, et riik andis läbi kultuuriministeeriumi samuti teada, et neil pole võimalik ujula rajamist toetada.

«Kujunenud olukorras tuleb varasemalt kavandatud rahastusmudel uuesti läbi mõelda. Analüüsime lähikuudel põhjalikult erinevaid alternatiive, kuidas olümpiaujula plaaniga edasi minna ning tuleme selle teema juurde tagasi sügisel. Vaadates meie ujujate kõrgeid tulemusi rahvusvahelistel tiitlivõistlustel, on selge, et Põhja-Eestis on vajadus olümpiamõõtmetes ujula järele olemas,» sõnas abilinnapea Viljar Jaamu.

Kuigi see viimane lause võiks tulevikku silmas pidades süstida meie ujumisrahvasse optimismi, on nad siiski erakordselt pettunud. Sest seepärast, et sarnast juttu on nad kuulnud juba väga-väga pikalt.

Sama vana jutt...

«50 meetri täismõõtmetes ujula on riigi strateegiliste spordiobjektide nimekirjas olnud juba aastaid,» sõnas Eesti ujumiskoondise peatreener Toni Meijel, kes on erinevaid osapooli olümpiaujula projektiga pikalt abistanud.

«Ujumine spordialana teenis äsja Euroopa meistritiitli ning ikka veel veeretatakse seda palli edasi ja tagasi. Harrastamise poolest on ujumine üks populaarsemaid spordialasid Eestis. Mida peame veel saavutama, et saaks kasvõi ühe täismõõtmetes ujula?» küsis ta nõutult.

Meijel lisas, et kui saaks euro iga kord selle eest, kui talle öeldakse, et varsti saab projekti lukku lüüa, suudaks ta ujula juba ise ära ehitada. «See on päris valus nuga selga olukord spordialale, kes äsja tõi Eestile ajaloolise Euroopa meistritiitli,» ei varjanud ta pettumust.

Tallinna Lennujaamas Eesti olümpiakomitee poolt meie värsket tšempionit Eneli Jefimovat vastu võtnud Siim Sukles sõnas oma tervituskõnes samuti, et paradoksaalsel kombel EM-tiitlist olümpiaujula jaoks ei piisa, mistõttu tuleb meie kuldkalal ja tema treeneril Henry Heinal edasi pingutada, et näha, mida otsustajad maailmameistritiitli või olümpiakulla kohta ütlevad.

Jefimova: see on kurb

Postimees sellist pinget Jefimovale peale ei pannud, vaid küsis lihtsalt, kuidas tema negatiivset uudist seedis?

«Sain sellest, et ehitus pandi pausile, teada eile, ja see tekitab kurbust, sest terve koondis teeb meil praegu iga õhtul, mil oleme EMil poolfinaalides ja finaalides, ajalugu. See on eriline, kuid Tallinna otsus mitte teha olümpiaujulat, tähendab, et meil tuleb jätkuvalt ujuda spaades ja 25 meetri basseinides. See on kurb, sest meilt oodatakse ju häid tulemusi, kuid me peame võistlema sportlastega, kellel on meist palju paremad tingimused, mistõttu on see [konkureerimine] raske,» sõnas Jefimova.

De facto on Kalev Spa näol Tallinnas küll 50 meetri bassein olemas, kuid igapäevasel on see kasutusel spaana, mistõttu ei saa (tipp)sportlased seda täies mahus kasutada. 

Seda, mida see igapäevaselt tähendab, kirjeldas mullu Eesti aasta treeneriks valitud Jefimova juhendaja Henry Hein tabavalt oma tänukõnes. «Mul on ka väike uusaastasoov. Ma väga-väga loodan, et minu silmad näevad lõpuks valmimas Eestisse sportlastele mõeldud 50 meetri basseini, olümpiaujulat. Praegu treenivad meie tipud, eesotsas Eneliga, spaades. Raske on pürgida maailma tippu, kui treeneri tööülesanneteks on juhatada turiste tualetti, aidata lastel torudest alla lasta ja muud sellist tegevust.»