/nginx/o/2020/01/29/12901626t1h45a5.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/06/21/16170021t1hca16.jpg)
Kes meist poleks elus konna ujunud. Ent selleks, et teha seda hästi, ütleme, nii maailmatasemel, ei piisa ainult treenimisest, vaid ka loodus peab sulle olema natukene andnud
Miks on just meie Eneli Euroopa parim aeglaselt ujuja?
Eneli Jefimova treener Henry Hein on öelnud, et ujumises kipub üldjuhul olema nii, et stiil valib ise ujuja ja Jefimova puhul on lihtsalt looduse poolt nii seatud, et rinnuliujumine on see ala, kus tal on parimad eeldused maailma tippu jõuda.
Päris kohale sinna Jefimova veel jõudnud pole – MM-kulda tema auhinnakapis ju pole –, kuid lähedale küll ning sellest kolmapäevast on meie kuldkala ka Euroopa tšempion. Seda sealjuures veel pikas, 50 meetri basseinis ehk «päris ujumises».
Jefimova tähistas EM-kulda pitsaõhtuga
Kolmapäeva õhtul 100 m rinnuliujumises Euroopa meistriks kroonitud Eneli Jefimova jõudis reede pärastlõunal tagasi kodumaale nägu naerul, kaelas kuldmedal ja kõhus selle tähistamiseks ära söödud pitsa.
Nimelt sai 17-aastane kuldkala pisemat sorti võidupeo püsti panna alles neljapäeva õhtul, kuna hommikul hüppas ta Belgradis basseini veel ka 200 m rinnuli eelujumises. Ent kui see sai tehtud ja EM tema jaoks läbi sai, oli väike tähistamine siiski asjakohane.
:format(webp)/nginx/o/2024/06/21/16170030t1h304f.jpg)
«Tegime toakaaslasega eile väikese pitsaõhtu, mis oligi minu tähistus. Rohkem ma vist tähistada ei saagi, sest homme pean juba tagasi trennis olema,» sõnas vanusest hoolimata juba neljanda täiskasvanute tiitlivõistluste medali võitnud Jefimova kohusetundlikult.
Kuldmedalitest oli see talle teine, esimene riputati kaela seitse kuud tagasi Rumeenias Otopenis toimunud lühiraja EMil, kui ta oli samamoodi nobedaim 100 m distantsil. Kas kahel kuldmedalil on tema jaoks ka vahe?
Jefimova mõtleb veidi, misjärel vastab: «Detsembrikuine lühiraja EM-kuld oli ehk natukene emotsioonirikkam, sest siis ei läinud ma starti sellise favoriidina ja see [kuld] tuli ootamatult. Praegu olen ma mõistagi samamoodi õnnelik ja väga rahul, aga emotsioone oli siis ehk veidi rohkem. Samas olen õnnelik, et nüüd õnnestus mul favoriidina starti minnes oma töö kenasti lõpuni teha. See kuldmedal on samamoodi suur rõõm.»
Mis on aga see «miski», mis loodus Jefimovale on andnud ja mis võimaldab tal ühel maailma konkurentsitihedaimal alal teiste tippudega rinda pista? Tuleb välja, et Jefimova salarelvaks on tavapärasest liikuvamad liigesed.
«Eneli puusa- ja põlveliigese liikuvus on selline, mida mina ammugi enam, aga mida ka paljud teised noorujujad ei suuda,» nõustus treener Hein veidi tausta avama. «Rinnuliujumises on põhiline jalalöök ja Enelile on looduse poolt antud selline liigeste liikuvus, mis võimaldab jalaga teha amplituudi, mida 90 protsenti inimesi ei suuda.»
Mõistagi on sedagi võimalik arendada, kuid sünnipärane liikuvus seab siiski selged piirid ette. Jefimova puhul on need lihtsalt kaugemal kui enamikel teistel, toonitab Hein veel kord ning lisab, et näiteks selili- ja liblikujujatel painduvad põlved sageli n-ö teistpidi läbi. «Ujumises on tõepoolest hästi palju looduse poolt paika pandud: kuidas sinu liigeste liikuvused sobivad teatud stiilide jaoks,» sõnab ta.
Kiirustada ei maksa
Ent pelgalt looduse õnnistusega maailma kiireimaks rinnuliujujaks, mis tegelikult on kõige aeglasem ujumisviis, ei saa. Vaja läheb ka head tehnikat ning jõudu. «Rinnuliujumine on üks tehnilisemaid alasid ja maailma tipus ka üks jõulisemaid,» selgitab Hein ning laskub Postimehe palvel taas veidi rohkem detailidesse.
Esmalt tehnika omadesse: rinnuliujumise liigutus peab olema erakordselt puhas ja sujuv. «Ka Eneli puhul need ujumised, kui ta hakkab ennast kiiremini liigutama ja nii-öelda tempot tõstab, ei tähenda, et ta kohe kiiremini ujuks. Pigem läheb aeg aeglasemaks,» sõnab ta, kuid möönab, et selles vallas on hoolealune ikkagi päris hea.
Rohkem vajakajäämist on jõus, kuid see on ka mõneti arusaadav, kuivõrd Jefimova on kõigest 17-aastane. «See on see pool, kus Enelil on veel väga palju areneda, eriti kui võrrelda teda näiteks [100 m rinnulidistantsi maailmarekordinaise ja olümpiavõitja] Rūta Meilutytėga. Jõud tähendab ujumises tugevamat tõmmet ja tugevamat jalalööki ning kuna Eneli põhialad on sprindid, on seal jõu osakaal väga suur,» selgitab Hein.
Kuigi ujumises eksisteerib ka sääraseid ürgtalente nagu Michael Phelps või Ian Thorpe, kes võimelised ässama eri stiilides, ei tuleks Jefimova puhul juhendaja sõnul teistes stiilides tippu murdmine kõne alla. «Eestis võib ta küll olla tasemel, kuid maailmas teistel aladel läbi ei löö,» sõnab ta.
EMi varjatud pettumus
Ent sellest pole hullu, sest rinnuliujumiseski on võimalik jahtida rohkem kui ainult üht medalit: Pariisi olümpial on kavas 50, 100 ja 200 meetri distants. Neist viimasel jahtisid Jefimova ja Hein olümpiapiletit ka EMil, kuid paraku jäi B-norm (2.24,63) seekord enam kui nelja sekundi kaugusele.
«See oli kerge pettumus, sest meil oli võimalik seda täita ja Eneli on kindlasti selleks normiks võimeline – ta isiklik rekord on kõigest poolteist sekundit kehvem. Ent 200 vajab oluliselt suuremat aeroobsemat põhja ja talvise, keerulisema ettevalmistuse tõttu ei õnnestunud meil seda tööd ära teha. Ent jätkame ikkagi selle nimel tööd, sest tahame maailma tipus olla ja medaleid võita kõigil kolmel rinnulidistantsil,» kinnitab juhendaja.
Selleks et Pariisis medaleid võita, tuleks Jefimoval ennast aga kõvasti ületada, sest näiteks maailma hooaja edetabelis hoiab ta EMil ujutud 1.06,41ga alles 18. kohta. Ja kui norida, siis tegelikult polnud meie kuldkala Belgradis isegi kiireim rinnuliujuja.
100 m rinnuliujumise hooaja edetabel
1. Qianting Tang (Hiina) 1.04,39
2. Jevgenija Tšikunova (Venemaa) 1.05,11
3. Tatjana Smith (Lõuna-Aafrika Vabariik) 1.05,41
4. Lilly King (USA) 1.05,43
5. Angharad Evans (Suurbritannia) 1.05,54
6. Lydia Jacoby (USA) 1.05,74
7. Reona Aoki (Jaapan) 1.05,76
8. Tes Schuten (Holland) 1.05,82
9. Sophie Hansson (Rootsi) 1.05,83
10. Satomi Suzuki (Jaapan) 1.05,91
11. Siobham Bernadette Haughey (Hongkong) 1.05,92
12. Lisa Angiolini (Itaalia) 1.06,00
13. Kotryna Teterevkova (Leedu) 1.06,02
14. Emma Weber (USA) 1.06,10
15. Mona Mc Sharry (Iirimaa) 1.06,11
16. Anastasia Gorbenko (Iisrael) 1.06,15
17. Chang Yang (Hiina) 1.06,23
18. Eneli Jefimova (Eesti) 1.06,41
Eelujumises 1.06,15 kirja saanud Ukraina taustaga Iisraeli esindaja Anastasia Gorbenko lihtsalt loobus pärast olümpianormi täitmist poolfinaalist ning asus medaleid ja Pariisi pileteid jahtima teistel distantsidel.
«See oli minu jaoks otsekui treeningu eest. Rinnulujumises oligi mu eesmärk lihtsalt A-norm täita ja seejärel edasisest loobuda. Mõistagi oli see raske, kuna teadsin, et olen medaliks võimeline, äkki isegi kullaks, kuid kuna olümpial kavatsen talitada ja võistelda samasuguse kava järgi, siis tuli selle koormusega lihtsalt harjuda,» selgitas järgmisel õhtul hoopiski oma põhialal ehk 400 m kompleksujumises Euroopa meistriks kroonitud Gorbenko.
Juunioride EMi kontroll
Mis nii kuu aja pärast algavat Pariisi olümpiat puudutab, siis selle tarbeks laovad Jefimova ja Hein põhja kodumaal, kiigates ainult korraks Leetu, kus toimub juunioride EM.
«See sai võetud kavva, kuna toimub Vilniuses – lühike reis, lendame kohale, võistleme ära ja tagasi. Tegemist on kontrollstardiga enne olümpiat,» selgitab Hein, kelle sõnul kasutasid nad täpselt samasugust lähenemist detsembrikuise lühiraja EMi eel. «Siis ujus Eneli kolm nädalat enne absoluutselt maailma tippu kuuluva aja, seega loodame, et nüüd läheb pikal rajal samamoodi.»
Ülekoormuse pärast meie ujumissõbrad muretsema ei pea, sest juunioride EMil teebki Jefimova vaid ühe stardi: oma põhialal 100 meetris. Arvestades, et ta on sellel alal nüüdsest täiskasvanute Euroopa meister, siis kas juunioride sekka võistlema minemine tekitab temas veel pinget?
Jefimova muigab: «Eelmine aasta oli mul seal küll väike närv sees, aga nüüd, kui ujun ainult 100 meetrit, mitte 200, kus ma ka kaotan, siis… vaatame. Üldiselt mõtlen rohkem enda ujumise peale, et enda asjad ilusti ära teha, mitte teiste peale. Eks seejärel ole näha [,mis tulemus tuleb].»
Leitsakus ujumine
Kui Eesti ujumisliit kolmapäeva õhtul Eneli Jefimova kuldmedali kohta pressiteate välja saatis, pidasid nad kohe avalauses vajalikuks mainida, et Belgradis toimunud finaal peeti 35-kraadises leitsakus.
/nginx/o/2023/07/25/15479126t1h43dd.jpg)
Kes siinkohal mõtleb, kuidas palav ilm ujumist – EM toimus küll välisbasseinis, ent vesi on siiski ju vesi!? – mõjutab, sellele mõned selgitavad read asjaosalistelt. Nimelt ei mõjutanudki kuumus otseselt ujumist, vaid tegi kõik basseini hüppamisele eelnenud protsessid keerulisemaks.
«Belgradi ujula ja kompleks olid suhteliselt vanad, kus puudusid konditsioneerid. Nõnda oli kogu olemine suhteliselt palav ja kui sportlane hakkab võistlustrikood selga panema – mis on niikuinii omaette protsess –, siis kui keha on päikese käes higine, ajab see pulsi lakke ja lihased laktaati täis. Pärast seda on arusaadavalt keeruline võistelda,» selgitas treener Henry Hein.
Jefimovagi sõnul polnud see kõige meeldivam kogemus, kuid laias laastus õnnestus neil oludega hakkama saada. «See EM oli raskem kui tavaliselt, sest igal pool oli palav. Meie ooteruumid asusidki õues ning kuigi need olid telkides, puhus sealne konditsioneer lihtsalt kuuma õhku läbi,» lausus ta.
/nginx/o/2024/06/21/16170174t1he74e.jpg)
Mis nippide-trikkidega kuumuse vastu siis võideldi? «Esiteks olime me laagris käinud Türgis, kus oli 40 kraadi, mistõttu tundus praegune 33 jahedam,» alustas Jefimova kerge muige saatel.
«Muidu üritasin võimalikult kaua sisebasseinis olla, kus oli jahedam kui õues, ja vältida päikese käes olemist. Jõin ka palju vett ja mul olid enda jahutamiseks jääkuubikud kaasas, ning kuigi tavaliselt enne starti ma ennast veega ei pritsi, siis nüüd oli seda vaja teha, lihtsalt et keha jahutada.»