Eesti viimaste aastate tugevaimat seitsmevõistlejat Pippi Lotta Enokit valdasid koduste meistrivõistluste järel vastakad tunded.
«Keha on tempel. Ja see tempel on olnud sel hooajal poolik nii vaimselt kui ka füüsiliselt.»
Ühest küljest tegi 21-aastane sportlane soojal, ent tuulisel Kadrioru staadionil kahel päeval karjääri paremuselt teise tulemuse, kogudes 6057 punkti. See tõi Enokile kindlalt meistrikulla. Samas jäi ta mullu juunis püstitades tippmargile alla 108 silmaga.
Lisaks sellele, et noor sportlane peab iga päev rinda pistma salakavala tervisemure, kilpnäärme alatalitlusega, vigastas ta mai lõpus selga. Kõike seda arvesse võttes võiks justkui rahul olla, aga hinges kriibib.
«Reaalne oleks teha 6100+ punkti. Kui praegu tegin nii nigelate tulemustega 6057, siis... Või mitte nigelatega, aga võistlus oli väga ebastabiilne. Selle kohta täiesti arvestatav tulemus. Kõike arvesse võttes tuleb rahul olla,» mõtiskles ta. «Tulin võistlema suhteliselt puhkuserežiimilt.»
Enok läbis 100 m tõkkejooksu ajaga 13,77, hüppas kõrgust 1.66, tõukas kuuli 12.38, jooksis 200 m 24,64ga, hüppas kaugust 6.18, viskas oda 49.48 ja sai 800 m jooksus kirja 2.15,98. Väga rahule jäi ta vaid kaugushüppe ja 800 meetri jooksuga, kõrgushüpe ja pool staadioniringi kriitikat ei kannatanud.
Pippi Lotta Enoki rekordseeria 6165 punkti: 13,76 - 1.75 - 12.22 - 24,20 - 6.30 - 46.65 - 2.17,36
«1.66 katse oli kõrge ja ilus katse. Kahju. Ma ei saa tuule taha peita. Hoojooks on juba aprillist saati olnud väga ebastabiilne. Isegi kui olen hakanud trennis pihta saama, siis võistlustel pole suutnud sellest närvikavast üle olla,» tunnistas kõrgushüppes üheksa sentmeetrit ja 110 punkti ära andnud Enok.
Võistluste eel oli ta üks vähestest Eesti sportlastest, kes evis reaalset võimalust teenida Pariisi olümpiapääse. Selleks tulnuks saavutada minimaalselt paarkümmend punkti enam. N-ö varunimekirjas annab alaliit ta ilmselt üles, aga ranking'u-tabelis 38. realt 24 sekka saamine võrduks nüüd juba imega.
«Väga ei lugenud,» vastas Enok küsimusele, kui palju ta võistluse ajal punkte rehkendas. «Pärast kõrgushüpet läks pinge pealt maha – tuleb, mis tuleb, mina annan endast parima. Mõtlesin, et kui on praegu minu aeg ja koht, siis nii on. Kui pole, siis järelikult ootab helge tulevik ees.»
Olümpialt eemalejäämine pole katastroof. Kui kõik läheb plaanipäraselt, ootab augustis 22. sünnipäeva tähistavat sportlast ees pikk ja edukas karjäär.
«Arvestades, mis tulemusi tegin, pakub tänane mulle väga suurt rahuldust. Paneb mind mõtlema, et kui suudan ühel päeval kõik asjad nii kokku panna, nagu tean, et olen suuteline, võib midagi väga ägedat tulla. See hoiab mu nina rohkem püsti,» ütles Enok kindlal pilgul.
«Keha on tempel. Ja see tempel on olnud sel hooajal poolik nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Ma ei taha kasutada fraasi, et aastad pole vennad. Olen sel aastal nii palju oma keha ja vaimu kohta õppinud. Hea näide on 2022. aasta. Kui tegin suure kannapöörde, oli järgnev aasta väga hea. See on väga suur õppimise aasta. Ootan juba, mis plaani endale siit välja nuputan, et olla järgmisel aastal tugevam ja tublim. Nii mentaalselt kui ka füüsiliselt.»