Kuusmaa jätkas võitlust kohtunikega

Peep Pahv
, sporditoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aivar Kuusmaa ja Aare Halliko eilselt arutelult lahkumas.
Aivar Kuusmaa ja Aare Halliko eilselt arutelult lahkumas. Foto: Liis Treimann

Kaks tundi istusid Eesti korvpalli esikohtunik Aare Halliko ja kohtunike kogu juhtkonda kuuluv Tanel Suslov koos Kalev/Cramo korvpalliklubi mängijate ja treeneritega kinnises ruumis ja arutasid viimasel ajal vaidlust ja palju intriige tekitanud olukordi.


Poolteist tundi pärast koosoleku algust lubati mängijad Kalevi spordihalli harjutama, õige pea liitusid nendega ka abitreenerid Alar Varrak ja Martin Müürsepp, ent Kuusmaal jagus oma oponentidega arutamist veel tükiks ajaks. Lõpuks koosolekute ruumist väljudes olid meeste näod üsna pilvised.

«Mina ei tahaks midagi rääkida. See oli puhas tööalane vestlus,» tõrjus Halliko intervjuusoovi. Kohtumise algatajaks olnud Kuusmaa oli jutukam.

«Tegemist oli tõesti töise vestlusega, kus arutati läbi, kes ja kui palju eksis,» rääkis Kuusmaa. «Jõudsime järeldusele, et eksimusi oli nii kohtunike kui ka meeskonna poolel. Nemad lubasid oma vigadest õppida ja mina pean suutma paremini ohjeldada oma emotsioone.»

Suurem tüli sai alguse möödunud kolmapäeval, kui Kalev kaotas meistriliiga põhiturniiri viimases kohtumises Tartu Ülikoolile ja pidi seepärast leppima ka põhiturniiril teise kohaga. Kuusmaa lennutas pärast lõpuvilet kohtunike suunas teravaid kriitikanooli, süüdistades neid mängu rikkumises ja nõudes, et õigusemõistjad tema meeskonnalt vabandust paluksid.

Eilseks oli Kuusmaa valmistanud ette video vaidlust tekitanud olukordadega – see materjal oli üks arutelu aluseid. «Tegelikult on see küll igipõline tõde, et kohtunikega vaidlemisel pole mõtet, kuid mõnikord peab seda ikka tegema,» arutles Kuusmaa. «Ma ei ütleks, et teen seda üleliia tihti – mulle meenub, et viimati oli olukord sama terav möödunud hooaja alguses pärast ühte Tartus peetud mängu.»

Kuusmaa ei tahtnud võtta endale ka kohtunikega võitlemise eestvedaja tiitlit, kuna tema enda sõnul on näha, et see võitlus ei vii tegelikult kuhugi.

Kohtunikega tegelemine on siiski Kuusmaa teadlik valik. «Kohtunikud kiitsid meie meeskonda, et mängijad ei tegele platsil kohtunikega, vaid mängimisega. Kohtunikega suhtlemine on minu kui treeneri ülesanne,» rääkis ta. «Sain neilt ka hea nõuande, et ma ei peaks esimeste väikeste eksimuste pärast ennast liiga üles kruttima. Siis ei teki ka olukordi, kus mind mõne suurema apsaka peale reageerimise eest tehnilise veaga karistatakse.»   

Eilsel kohtumisel pole mingit ametlikku jõudu. Küll on aga Kuusmaa personaalküsimus täna arutusel Eesti Korvpalliliidu distsiplinaarkomisjonis. Pole sugugi võimatu, et teravate väljaütlemiste eest karistatakse teda isegi lühikese juhendamiskeeluga.

«Mina ise sinna kohale ei lähe ja tegelikult pole ma isegi selle asja peale mõelnud,» sõnas Kuusmaa. «Tegelikult pole ma sugugi ainus treener, kes kohtunike aadressil midagi öelnud. Näiteid pole vaja kaugelt otsida – Kiievi Budivelniku treener kritiseeris siin teravalt kohtunikke ja VEFi peatreener Butautas ütles päris teravalt.»

Kuusmaa arvates on õigustatud kriitika igati kohane; kui sellest loobuda, võib sattuda veelgi rumalamasse olukorda. Ta loodab, et distsiplinaarkomisjon on vaidlust tekitanud olukorrad videolindilt üle vaadanud. «Selle põhjal peaksid nad mõistma, kas mul oli õigus asju välja öelda või mitte,» lisas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles