Suri Eesti rekordit üle kolme aastakümne enda käes hoidnud sprindikuninganna

Liivia-Lemmi Härsing Foto: esbl.ee

Eesti Kergejõustikuliit teatas kurbusega, et 6. juulil lahkus meie seast 86-aastasena endine kergejõustiklane, paljukordne Eesti rekordiomanik Liivia-Lemmi Härsing.

Tallinnast pärit Härsing (neiupõlvenimega Pütsepp) püstitas oma esimese Eesti täiskasvanute rekordi juba 14-aastaselt. Aastatel 1952–1961 uuendas ta Eesti individuaalseid rekordeid kokku 15 korral, teatejooksudes oli aastatel 1953–1963 üheks rekordipüstitajaks 13 korral.

Legendaarne oli Härsingu poolt joostud 100 meetri rekord 11,6 (käsiajavõtuga), millele elektroonilise ajavõtuga vastas tulemus 11,84. Sellele jõudsid lähedale Riina Suhotskaja (1989. aastal 11,88), Anu Kaljurand (1992. aastal 11,88), Virge Naeris (1994. aastal 11,91) ja Milena Alver (1995. aastal 11,85), kuid üle lõi selle alles 1997. aastal staadionisirge 11,58ga läbinud Rutti Luksepp. 2014. aastast hoiab rekordit 11,35ga enda käes Ksenija Balta.

Liivia-Lemmi Härsing. Foto: ekjl.ee

Härsing tuli 1952 ja 1954 sprindis N Liidu noortemeistriks. 1956. aastal tõusis ta suurriigi täiskasvanute paremikku, sai rahvaste spartakiaadil Eesti rekordiga (11,8) 6. koha.

N Liidu meistrivõistlustel jõudis ta finaali ka 1959–1962. 1961 võitis Liidu ametiühingute spartakiaadil 100 meetris kulla ning tuli riigi meistrivõistlustel nii 100 kui ka 200 m distantsil neljandaks, sh 100 meetris Eesti rekordiga 11,6. Maailma tolle hooaja edetabelis oli see 7.–17. tulemus.

Härsing oli tegev Eesti Kergejõustikuföderatsioonis ja oli spordiseltsi Kalev auliige aastast 1965.

Kergejõustikuliit, samuti Postimees, avaldab sügavat kaastunnet Härsingu perekonnale ja lähedastele.