Koondisega tööd alustanud Rannula mõtleb juba sügistalve tähtsatele mängudele

Eesti korvpallikoondise värske peatreener Heiko Rannula. Foto: Tairo Lutter

Jaanipäeva eel juhtus see, mida ideaalis nähti juhtuvat pärast tuleva aasta EMi: Heiko Rannula võttis Jukka Toijalalt Eesti korvpallikoondise tüüri üle. Nüüd püüab Rannula ise juhtida koondise EM-finaalturniirile.

Põhi on all hea, sest Eesti alustas talvel valiksarja kahe võiduga. Teatavasti aitas Toijala kõrval Rannula koos teise abitreeneri Indrek Reinbokiga sellele isegi kaasa. Tähtsad mängud jätkuvad novembris ja veebruaris ning selle sihiga töö ka käib.

Rannula sõnul käivad suve jooksul korvpallikodust läbi eeldatavalt kõik koondislased peale USAs müttavate Henri Drelli ja Kerr Kriisa. «Olgem ausad, suure tõenäosusega pole neid mehi meil ka sügisel ega kevadel,» ütleb Rannula kohe juurde.

Ülejäänuid näeb ta saalis rõõmuga just seetõttu, et siis saaks novembris jätkata lendstardist ega peaks pakkudele kummarduma. Täna ootab Soomes ees sõprusmäng Jaapani, laupäeval Riias Ukrainaga, aga need on lihtsalt suurema tööprotsessi üheks osaks.

«Suvised trennid tähendavad sisseelamist, mõisa peale mänge meil enne novembrit pole. Me ei suru enda tegemisi liialt peale, sest paljudel mängijatel on eriplaanid. Püüame aidata neil vormi saavutada ja tutvustame oma nägemust, et meil kõigil oleks novembris lihtsam.

Soovin juulikuust ses mõttes maksimumi kätte saada, et nii nooremad kui ka vanemad mängijad käivad siit läbi. Kui saame põhiasjad üle käia, ei teki novembris olukorda, kus keegi ei tea midagi. Lihtsalt kõik mehed ei mängi suvel, aga esmase tunde saaksid kätte,» tutvustab Rannula mõtteid suvise töö kohta.

Eesti korvpallikoondise peatreener Heiko Rannula (ees vasakul) ja tema abiline Indrek Reinbok. Esmaspäevasel treeningul ei osalenud teine abitreener Brett Nõmm. Foto: Tairo Lutter

Ta kinnitab, et võrreldes Toijala-ajaga teatud uusi asju ikka tuleb, aga mitte liiga palju. «Kõik uus vajab harjumist, aga suvised töönädalad aitavad kõvasti kaasa. Seda videomaterjali jagub. Maht on umbes sama nagu Jukkal, aga asjad on natuke erinevad.»

Esmaspäeva lõuna ajal müttas Audentese saalis tosin meest. Tänaseks kohtumiseks Jaapaniga läheb Helsingisse 14 mängijat. Osa tuumikust on puudu, aga kõik peale Drelli ja Kriisa liituvad peagi. Siiski märgib Rannula, et 27. juuli mängule Ukrainaga minnakse pigem enam-vähem samade jõududega nagu Soome (lisaks Drellile ja Kriisale puuduvad seal Maik-Kalev Kotsar, Sander Raieste, Kristian Kullamäe, Siim-Sander Vene).

Kõik paremad ei lähe Jaapani vastu

Eesti korvpallikoondis peab täna Soomes kinniste uste taga kontrollmängu olümpiamängudeks valmistuva Jaapaniga.

Eesti koondise koosseis Soomes: Kaspar Treier, Siim-Markus Post, Mikk Jurkatamm, Mihkel Kirves, Matthias Tass, Gregor Kuuba, Kregor Hermet, Taavi Jurkatamm, Robert Valge, Kasper Suurorg, Leemet Böckler, Joonas Riismaa, Artur Konontšuk, Henri Veesaar.

Pariisi olümpiaks valmistuva Jaapani selge soov on võimalikult vähese info läbitilkumine mängu kohta. Asja sees olija ehk Eesti koondis saab Rannula sõnul aga kindlasti suurepärase kogemuse, sest mängida saab tavapärasega võrreldes täiesti teistsuguse stiiliga vastasega, kus on ka NBA kvaliteeti.

Üksteist päeva hiljem Ukrainaga tuleb juba tavaline sõprusmäng. «Meil on piisavalt vihaseid noori vendi, 12-13 meest, kelle koondisekogemus on väiksem ja kes tahavad minuteid saada. Vanemaid mängijaid pole mõtet lõhkuma hakata. Aga praegu ma veel ei ütle, kes Ukraina vastu on koosseisus ja keda pole,» lausub Rannula rahulikult.

Ta nendib, et nullist koondisega töö alustamine olnuks väga keeruline, ent ta saab toetuda neljale Toijala kõrval oldud aastale. Koondisetreeneri töö erineb klubitreeneri omast olulisel määral, Rannula hinnangul sobib see paremini vanematele ja kogenumatele juhendajatele.

«Ma ei hakka liialt ratast leiutama, sest oleme seni tublilt hakkama saanud,» kinnitab Rannula.

Ta lisab: «Kõige rohkem kartsin seda, et koondise peatreenerina oled sa pooleldi treener ja pooleldi poliitik. Pool tööd on läbirääkimine ja muud sellised teemad – kellel on millised plaanid, kas, millal ja kui kauaks keegi saab tulla. See on kõige suurem muutus, niisugust igapäevast juttu on päris palju ja harjun sellega. Klubihooaja jooksul peab selleks olema eraldi inimene, nagu tegi seda Jukka, aga sinna jõudmisega läheb veel aega ja asjaga tegeletakse.»