Gareth Southgate'i pärand Inglismaa koondisele on olnud suurem kui ükski võitmata trofee (1)

Copy
Gareth Southgate
Gareth Southgate Foto: KIRILL KUDRYAVTSEV / AFP / Scanpix

Teisipäeval teatas Inglismaa jalgpalliliit, et EMi finaal Hispaania vastu oli Gareth Southgate'ile viimane mäng rahvuskoondise peatreenerina. Selle puhul on paslik üle vaadata, mida suutis Southgate ligikaudu kaheksa-aastase ametiaja jooksul korda saata.

Selle perioodi jooksul juhendas ta koondist 102 mängus, millest võideti 61. Lisaks tuldi 53-aastase peatreeneri käe all kahel EMil teiseks ning 2018. aasta MMil saavutati tubli neljas koht. Just viimast loetakse Southgate'i ametiaja suurimaks saavutuseks.

Gareth Southgate sai 2024. aasta EMil kaela hõbemedali.
Gareth Southgate sai 2024. aasta EMil kaela hõbemedali. Foto: Paul Terry / ZUMAPRESS.com / Scanpix

Juhtimisstiil ja areng

Southgate'i suurimaks pärandiks peetakse lõhestunud Inglismaa koondise sidumist ühtseks ja hästi töötavaks meeskonnaks. 

Southgate sai koondise peatreeneriks pärast Sam Allardyce'i skandaalset lahkumist. Southgate'i ametiajale eelnes brittide täielik häving 2016. aasta EMil, kus kaotati saareriigile Islandile 1:2. Brittide endine ründaja Alan Shearer on seda matši kirjeldanud kui Inglismaa koondise läbi aegade halvimat esitust. Meeskond ja fännid olid mängujärgselt nõutud ja segaduses.

Southgate asus koondise juurde alaliselt tööle 2016. aasta novembri lõpus, vaid nädalaid pärast seda, kui skandaalne Donald Trump valiti Ameerika Ühendriikide presidendiks ja Ühendkuningriik oli endiselt nördinud Brexitist. Populism kasvas, rahvas lõhenes poliitiliselt kaheks ning mitte keegi ei oleks osanud oodata, et britid taasühendab üks tagasihoidlik mees väikesest Inglismaa linnast Watfordist: Gareth Southgate.

Southgate tundis end uues rollis mugavalt ning tal oli sihikindlust ja julgust katsetada uusi asju.

Tema käe all sai meeskond kiiresti uue hingamise. Southgate täiendas koondist noorte talentidega, näiteks Marcus Rashfordi ja Trent Alexander Arnoldiga. 

Tema tehtud muudatused mõjusid positiivselt nii Inglismaa koondislastele kui ka poolehoidjatele. Üle pika aja võis tribüünidel taaskogeda rõõmsat õhkkonda. Inglismaa meeskond oli muutunud ühtseks hästi funktsioneerivaks tervikuks.

Mängijad teatasid paranevast sisekliimast meeskonnas, samal ajal hakkasid koondislased aina enam suhtlema ka fännidega. Tundus, nagu oleks Inglismaa mängijate ja poolehoidjate vahel tekkinud paljude inimeste jaoks seninägematu side.

Southgate'i muutis edukaks ka alandlikkus. Ta ei võtnud mitte midagi iseenesest mõistetavana. Lisaks uuris Southgate, mis muutis teised meeskonnad suurturniiridel edukaks. Ta teadis, et see ei tähenda ainult oma parimate mängijate väljakule paigutamist ja esimestest sekunditest alates domineerimist. Koondisejalgpallis tagab edu kannatlikkus, paindlikkus, parimate mängijate värskena hoidmine ja heade vahetusmeeste olemasolu. 

Kokkuvõtlikult oli Southgate'i juhtimisstiil innovatiivne ja avatud. Ta väärtustas meeskonnavaimu ning uskus enda mängijatesse, luues nii keskkonna, kus koondislased said vabalt väljendada oma oskusi ja potentsiaali. Southgate'i lähenemine ei keskendunud mitte ainult tulemuste saavutamisele, vaid ka mängijate arendamisele ja nende enesekindluse tõstmisele.

Inglismaa koondis.
Inglismaa koondis. Foto: Maciej Rogowski / ZUMAPRESS.com / Scanpix

Turniirid ja saavutused

2018. aasta MM andis lootust nii fännidele kui ka koondislastele. Usuti, et Southgate'i käe all on kõik võimalik. Inglismaa pidi poolfinaalis tunnistama küll tugeva Horvaatia koondise paremust, kuid armastus ja põnevus meeskonna vastu säilisid. 

Inglismaa jõudmine MM-poolfinaali oli eelkõige tingitud Southgate'i oskuslikust juhtimisest ja soodsast turniiriõnnest. Pärast MMi seati kõik enda ootused ja lootused EMile, mis pidi toimuma juba kahe aasta pärast.

Koroonaviiruse tõttu aasta hiljem, 2021. aastal toimunud suurturniir andis pandeemiast räsitud rahvale põhjuse taasühinemiseks. Kuigi staadionitele pääsenud vutisõprade arv oli piiratud, kogunesid fännid sellest hoolimata ühiselt matše vaatama näiteks parkidesse või fännialadele. Southgate andis brittidele taas kord midagi, millest laulda ja rõõmustada.

Kahjuks lõppes see turniir brittide jaoks kõige julmemal võimalikul viisil: Inglismaa noored mängijad ei suutnud kodusel Wembley staadionil peetud finaalis penalteid realiseerida. Eksijad Marcus Rashford, Jadon Sancho ja Bakayo Saka langesid pärast mängu Inglismaa fännide viha osaliseks. Britid pidid leppima teise kohaga.

Taas kord oli mängijaid lohutamas parim võimalik inimene: Southgate. Mees, kes ka ise 1996. aastal toimunud EMi poolfinaalis otsustaval penaltil eksis, pani kaasteelistele käed ümber, püüdes neid kaitsta kõige välise eest. Taas leidis kinnitust fakt, et Inglismaa meeskond oli ühtsem kui kunagi varem.

Southgate viis Inglismaa koondise mängu täiesti uuele tasemele. Enne 2021. aasta EMil poolfinaali jõudmist, mängiti suurturniiri finaalis viimati 1966. aastal (MM). Enne Southgate'i ametisse asumist ei olnud britid hästi mänginud alates 2004. aasta EMist, arvab maineka portaali The Athletic jalgpallispets Jack Pitt-Brooke.

Ka 2024. aasta EMil pidi Inglismaa koondis leppima teise kohaga.

Inglismaa koondise fännid.
Inglismaa koondise fännid. Foto: Andy Barton / ZUMAPRESS.com / Scanpix

Southgate'i ajastu on endaga kaasa toonud ka positiivseid muutusi Inglise jalgpallikultuuris. Ta on rõhutanud kaasavuse ja mitmekesisuse olulisust, luues meeskonna, kuhu kuuluvad väga erineva taustaga mängijad. See on aidanud kaasa vuti laiemale populaarsusele ja muutnud koondise fännide silmis atraktiivsemaks.

Southgate on paljude brittide jaoks justkui kindluse sümbol. Ajal, mil Inglismaa peaministrid on tihti vahetunud, majandus on langenud ja elukallidus tõusnud, on jalgpallist saanud rahvast ühendav jõud.

Gareth Southgate
Gareth Southgate Foto: IMAGO / Marc Schueler / Scanpix

Kerkinud murepilved

Viimasel ajal on Southgate'i sobivus koondise peatreeneri kohale osade vutisõprade poolt seatud aga suure kahtluse alla. Peatreenerit on viimasel ajal kritiseeritud eelkõige Inglismaa koondise kaitsest lähtuva mängustiili eest, mida on osade fännide arvates peetud nüriks ning ärritavaks. Samuti on tema pihta loobitud süüdistusi, justkui oleks ta enda igavate taktikate ja mängustiiliga realiseerimata jätnud paljude staarmängijate potentsiaali, vahendab Inglismaa portaal The Independent.

Southgate kommenteeris lahkumist pressiteate vahendusel järgnevalt: «Uhke inglasena on mul olnud au mängida rahvuskoondise eest ning hiljem tiimi juhendada. See on tähendanud mulle väga palju. Ma olen andnud endast kõik. Kuid on aeg muutusteks ja uueks peatükiks. Pühapäevane finaal Berliinis Hispaania vastu oli minu viimane mäng Inglismaa peatreenerina.»

Arvatakse, et Southgate'i jaoks oli lahkumise otsus küps juba EM-finaali järgsel pressikonverentsil: ta lihtsalt ei olnud valmis sellest veel rääkima.

Üks on kindel: Southgate soovis Inglismaa koondisest teha maailma parima vutimeeskonna. Ta ei jäänud sellest kaugele.

Järgmine peatreener paigas?

Praegu pole veel teada, kes võtab üles Inglismaa jalgpallikoondise tüüri. Küll aga sahistatakse, et pika pausi järel pööratakse pilgud välismaalase poole.

Viimati kasutati võõra teeneid tosin aastat tagasi, kui ametis oli itaallane Fabio Capello. Sajandivahetuse järel püsis pukis rootslane Sven-Göran Eriksson.

Nüüd on sihik seatud kõige teravama tipu suunas. Inglismaa meedia väitel on kohalik alaliit jõudnud suusõnalisele kokkuleppele hispaanlase Pep Guardiolaga, kes kõige muu hulgas võitnud Meistrite liiga nii Barcelona kui ka Manchester Cityga. Neist viimasega kaasnebki väike «aga.»

Üks aegade edukamaid treenereid tahaks lõpetada veel ühe hooaja klubirindel. Nõnda saaks ta Inglismaa koondise etteotsa asuda alles aasta pärast. Kuuldavasti ollakse selleks aga valmis, seniks juhendaks meeskonda ajutine pealik.

Tagasi üles