Suri soomlane, kelle teenete vilju maitseme maailma kõrgeimal tasemel siiani

Copy
Leinaküünal. Pilt on illustreeriv.
Leinaküünal. Pilt on illustreeriv. Foto: Visionalmedia

Eile lahkus meie seast Soome kuulus suusahüppetreener Risto Pirttimäki, kes ulatas abikäe ka maarjamaalastele. Postimees avaldab Eesti kotkaste järelehüüde täismahus ja muutmata kujul.

«Risto alias Riku Pirttimäele...

Veel kevadel oli Rikul plaan ette võtta reis Otepääle, et üle vaadata Eesti suusahüppajate ja kahevõistlejate tegevused. Tegu oli suure Eesti fänniga, kelle teeneid viimase pea paarikümne aasta jooksul on raske ülehinnata. Ta oli alati valmis kõikide sportlastega tegelema ja aitama neid täpselt nii palju, kui selleks sportlastel soovi oli. Veelgi enam, ta sõitis tihtipeale ise kohale ja vaatas kogu asja distantsilt ja oli alati valmis aitama. Ta oli väga suure südamega inimene ja oskas hästi kuulata, ennast sportlaste kehadesse mõelda, et neid paremini aidata. Tema õpetamise metoodika oli lihtsalt fenomenaalne – ta ei rääkinud palju, vaid kõige olulisemaid asju ning tihtipeale piisas vaid mõnest žestist, et me aru saaks, mis teha on vaja. See mees teadis, mis asi on kvaliteetne sport ehk milline peab oleme treening, varustus ja loomulikult tulemused.

Tegu oli mehega, kes on vorminud põhjanaabritele väga suures koguses suurvõistluste medaleid ja loomulikult ka võite. Tema õpilased sealpool Soome lahte olid muu hulgas Matti Nykänen, Jani Soininen, Anssi Nieminen, Risto Jussilainen, Antti Kuisma. Ta oli suusahüpete ringkonnas väga lugupeetud inimene, kuid ta ei soovinud olla mitte kunagi rambivalguses.

Esimest korda puutus ta Eesti kotkastega kokku jaanuaris aastal 2008. Esimene nähtav tulemus oli käes juba 29.11.2009, kui Aldo Leetoja võitis Ruka maailmakarika etapil suusahüpete osa. 2012. aastal tegi Riku muigel näol kingituse Eesti riigile, kui lasi 24. veebruaril tornist alla Kaarel Nurmsalu, kes esimese eestlasena purustas 200 meetri joone, hüpates 204 meetrit. Tänastest sportlastest on tema näpunäidete järgi treeninud nii Kristjan Ilves kui ka Artti Aigro. Seda rivi võiks lõputult jätkata, sest ta tõesti tegi meie jaoks palju.

Millega ta meile eredalt meelde jäi?

Soome keelest väga midagi aru ei saanud, aga selgeks ta mulle asjad tegi. Suutiski hüppeid seletada abstraktsemalt, lihtsustada suureks loogiliseks pildiks.

Kunagi ei tahtnud, et keegi spordi ära lõpetaks, alati proovis motiveerida ja mõelda, millal on järgmised võistlused, milleks valmistuda jne. Tehnika õppimine temalt oli ikka kuld.

Ta võis päevad läbi mäel olla, kui vaid keegi soovis hüpata…

Tema fanatism, abivalmidus ja heatahtlikkus on kindlasti iseloomustavad sõnad, mida ise edasi kanda.

Ta oli kohe oma inimene – sooja südamega ja pigem vähese, aga tabava jutuga, mis tegigi temast legendi.

Suur tänu Riku, sul oli kuldseid sõnu, mis kandsid vilja!

Riku, Sa ei piirdunud ainult treenimisega, Sa olid lisaks ka meie mentor, sõber, psühholoog ja kindlasti ka üks suurimaid fänne.

Puhka rahus, meie hea sõber ja treener.

Olgu tuul sulle soodne.»

Kaarel Nurmsalu, Karl-August Tiirmaa, Aldo Leetoja, Han Hendrik Piho, Illimar Pärn, Kaarel Piho, Kail Piho, Tanel Levkoi, Martti Nõmme, Mats Piho, Siim-Tanel Sammelselg, Kristjan Ilves, Artti Aigro, Toomas Nurmsalu, Tambet Pikkor, Jaan Jüris

Märksõnad

Tagasi üles