Kuigi farmis kasvatatakse üldjuhul loomi ja linde, võib seal vägagi edukalt kasvatada ka jalgpallureid.
La Masia – vutimaailma viljakaim farm, mis aitas Hispaanial EMi võita (1)
Käesolev lugu ei räägi siiski inim- ega orjakaubandusest, vaid Hispaania suurklubi FC Barcelona noorteakadeemiast La Masiast, mis tähendab katalaani keeles farmi. Eelmisel nädalal Euroopa meistriks kroonitud Hispaania ridades oli viis selle vilistlast ehk sisuliselt neljandik meeskonnast. Neist kolm – Dani Olmo, Marc Cucurella ja Lamine Yamal – olid ühed turniiri paremad mängijad.
Lugematu arvu jalgpallureid kasvatanud akadeemia saigi oma nime 1702. aastal ehitatud maakivist farmihoone järgi, mille Barça 1950ndatel, kui ta Camp Nou nime kandvat kodustaadionit ehitas, ära renoveeris ja kontoriruumina kasutusele võttis.
Kui staadion 1957. aastal valmis sai, jäi La Masia de Can Planes aga tühjaks, kuniks 1979. aastal sai sellest klubi noorteakadeemia üks kodudest, kuhu pandi elama need vutihakatised, kes pärit kaugemalt ja kel polnud Barcelona lähiümbruses peretuttavaid.
Aastate jooksul on just selles, kümmet noort majutavas farmihoones maganud Pep Guardiola, Carles Puyol, Victor Valdés ja Andrés Iniesta. Teised La Masia kuulsad kasvandikud, eesotsas eelmise peatreeneri Xavi ja kaheksal korral maailma parimaks jalgpalluriks valitud Lionel Messiga seal ei ööbinud, kuid sõid pärast koolitunde teistega koos seal iga päev lõunat.
Kuigi 2011. aastal kolis Barcelona akadeemia uude, Camp Noust nii kaheksa kilomeetri kaugusel asuvasse spordikompleksi, mis kannab klubi asutaja Joan Gamperi nime, kasutab üldsus sellest rääkides jätkuvalt La Masia nime. Sest kui midagi lihtsalt on nõnda legendaarseks saanud...
Euroopas ainulaadne
Šveitsi uuringufirma CIES Football Observatory väljastas kevadel raporti, milles ilmnes, et Euroopa viies tippliigas (Inglismaa, Hispaania, Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa) kasutab just Barcelona oma esindusmeeskonnas enim noori ehk U-20 vanuseklassi mängijaid – 15 protsenti.
Nõnda kõrge protsendi ühes «süüdlaseks» oli klubi peatreener Xavi, kes noortele võimalusi annab, kuid sama palju lasub vastutust ülejäänud klubis tegutsevatel juhendajatel, kes La Masias noori voolivad: seda sealjuures täpselt sel viisil, nagu esindusmeeskonnas neid vaja.
La Masia kasvandikud
Lionel Messi (520 mängu Hispaania kõrgliigas)
Xavi (505)
Sergio Busquets (481)
Andrés Iniesta (442)
Gerard Piqué (419)
Fernando Navarro (413)
Cristóbal Parralo (395)
Carles Puyol (392)
Víctor Valdés (387)
Jordi Alba (387)
Guillermo Amor (374)
Sergio García (360)
Sergi Barjuan (353)
Manu Trigueros (330)
Carles Rexach (329)
Víctor Sánchez (301)
Ääremängija Yamal (17), keskkaitsja Pau Cubarsi (17), äärekaitsja Héctor Fort (17) ja ründaja Marc Guiu (18) on kõik Barça kasvandikud, kes Xavi käe all võimaluse said ja õide puhkesid. Sealjuures olevat uuel hooajal – juba sakslase Hansi Flicki käe all – teist sama palju noori oma võimalusi ootamas: nõnda tasub vutigurmaanidel panna kõrva taha sellised nimed nagu Marc Bernal (17), Unai Hernández (19), Quim Junyent (17), Pau Prim (18) ja Guille Fernández (16).
Kuigi praegu ei ütle need nimed enamikule midagi, võib ühel hetkel korduda 2012. aasta 25. november. See oli päev, mil FC Barcelona eest viibisid Hispaania kõrgliiga kohtumises Levantega väljakul AINULT enda kasvandikud.
Victor Valdes, Martin Montoya (sekkus 15. minutil vahetusest Dani Alvese asemel), Carles Puyol, Gerard Pique, Jordi Alba, Sergio Busquets, Xavi, Cesc Fabregas, Pedro, Lionel Messi ja Andres Iniesta olid need 11, kes aitasid kasvatajaklubi 4:0 võiduni.
Nõnda võib julgelt väita, et hoolimata Messidest, Ronaldinhodest ja Neymaridest on just La Masia olnud alati FC Barcelona suurim vara ja nende tõeline juveel. Kuid mitte kõik pole seda alati mõistnud...
Sest kui 2012. aasta 25. november oli La Masia kõrghetk, siis 2010ndad tervikuna raske periood. Tol ajavahemikul õnnestus sealsetest kasvandikest ainsana Barça esindusmeeskonnas kanda kinnitada Sergi Robertol, kes debüteeris 2010. Järgmist noorukit tuli oodata seejärel 2019. aasta augustini, kui oma debüüdi tegi Ansu Fati.
Juhtkonna tehtud saatuslik otsus
Säärane mõõn ei tulenenud mingilgi määral aga La Masias tehtud tööst, vaid hoopiski FC Barcelona juhtkonna otsustest. Vahemikus 2014–2021 akadeemiat juhtinud Aureli Altimira sõnas usutluses The Athleticule, et klubi otsustas ühel hetkel lihtsalt hakata raha kulutama ja mängijaid sisse ostma, vähendades nõnda ise oma jätkuvalt sama andekate noorte väljavaateid.
«Meie töö nägi ette, et kõige andekamad mängijad jääksid meie süsteemi püsima ja jõuaksid U19 vanuseklassi. Pärast pidanuks neid ees ootama Barcelona B võistkond, kus aga hakkasid juhtuma veidrad asjad,» lausus ta.
Veidruste all peab Altimira silmas B-tiimi täitmist välismängijatega, kes olid klubi enda noortega võrreldes sisuliselt «veteranid», ent kel puudus samas reaalne potentsiaal esindusvõistkonda murdmiseks.
Nõnda leidsidki La Masia kasvandikud ennast tupikseisust: kui varem oli neil keeruline ainult esindusmeeskonnas jalga ukse vahele saada, siis järsku juhtus sama ka B-tiimiga. «Ma täiesti mõistsin noorte frustratsiooni,» tunnistab Altimira.
Aastaid tuulde visatud raha
Aastatel 2015–2020 kulutas Barcelona näiteks 22,9 miljonit eurot, et tuua Brasiiliast endale Robert Gonçalves, Marlon Santos, Vitinho, Gabriel Novaes, Gustavo Maia, Matheus Fernandes ja Matheus Pereira, kellest keegi aga kanda ei kinnitanud.
Samal ajal lõpetasid La Masia ning lahkusid klubist aga Eric García, Xavi Simons, Sergio Gómez, Adrián Bernabé, Robert Navarro ja Dani Olmo. Seda ainuüksi seepärast, et nad ei saanud Kataloonia suurklubis võimalust.
Või veel valusamad näited. 2016. aastal soetas Barcelona 16,5 miljoni euro eest Lucas Digne’i, et too oleks Jordi Alba varumees, olgugi et paralleelselt oli klubi U19s pead tõstmas praegune Hispaania koondislane Álex Grimaldo, kes selle peale mõistagi lahkus...
Kuna aga Digne ei saanud Barças hakkama, müüdi tema kaks aastat hiljem maha ning asemele osteti 20 miljoni euro eest Junior Firpo – ikka Alba varumeheks. Samal ajal kui U19s tõstsid pead Marc Cucurella ja Juan Miranda, kes samamoodi praeguseks Hispaania koondisesse murdnud.
Ja mis on saanud Firpost, küsite? Tema müüdi omakorda Leeds Unitedisse.
«Kuigi me üritasime tekitada noortes arusaama, et nad kuuluvad Barcelona perekonda, said nad mujalt ahvatlevamaid pakkumisi. Osa lahkumisi olid tingitud rahast, teised sportlikest põhjustest,» sõnas Altimira.
Kõige tabavamalt on toonast olukorda kirjeldanud vast Eric García, kes lahkus Barçast 2017. aastal, olles 16-aastane. «Manchester City tuli mu uksele koputama ja käis lauale visiooni, kus mul polnud küll garanteeritud minuteid, kuid vähemalt selge tee, kuidas kusagile jõuda ja arenda. La Masias mul midagi sellist polnud,» sõnas keskkaitsja, kes 2021. aastal siiski ringiga kasvatajaklubisse naasis.
Filosoofia pöörati pea peale
Miks La Masias asjad rappa jooksid? Kuna paljud treenerid on endiselt klubis tegevad, ei soovi nad liiga avalikult näpuga näidata, ent anonüümselt The Athleticuga kõneledes tõid nad välja, et pärast Pep Guardiola lahkumist 2012. aastal hakati jõuga senist treeningu- ja mängufilosoofiat muutma.
«Barcelona akadeemias on meeletult talente, kuid kui meil õnnestuks neile pookida juurde veel ka füüsiline pool, muudaks see La Masia veelgi paremaks. See on põhjus, miks minu juhtimisel sai mängijate individuaalprogrammides nõnda palju tähelepanu pööratud jõusaalile,» selgitas vahemikus 2017–2019 asju ohjanud Pep Segura.
Sealjuures oli tema koguni kaheksas otsustaja, kes pärast 2012. aastat asju oma käe järgi voolida üritas. Pärast Segurat on tulnud veel üheksas, kümnes, üheteistkümnes ja ka praegune, kaheteistkümnes, kelleks on klubi endine poolkaitsja Deco.
Farm vs. vabrik
FC Barcelona noorteakadeemia endise juhi Aureli Altimira sõnul peitub La Masia – mis tähendab katalaani keeles «farmi» – edu kahes asjas.
Esiteks on seal äärmiselt tihe konkurents, mille tulemusena jäävadki sõelale ainult parimad. Teiseks juurutavad nad noortele maast madalast just seda stiili, mida viljeleb Barcelona esindusvõistkond.
See olevat miski, mis on kardinaalselt erinev Madridi Reali noorteakadeemiast, kus keskendutakse mängijate mitmekülgsusele ja vastupidavusele.
Tõsi, ka see lähenemine toob tulu, sest 2023. aasta novembris tehtud ICSSi (International Centre for Sports Studies) tehtud uuringu põhjal pärines Euroopa viie tippliiga (Inglismaa, Hispaania, Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa) peale enim jalgpallureid (44) just Reali akadeemiast. Ent...
Erinevalt 1980ndatest, kui Madridi suurklubi oligi täis oma noori, siirdub praegu enamik akadeemia kasvandikke pärast selle lõpetamist kusagile mujale – sellest ka Reali akadeemia hüüdnimi «vabrik» – ning jõuavad parimal juhul Madridi tagasi alles siis, kui on kusagil mujal juba tippvutist karastunud.
Kui uskuda Xavid, ajab Deco vähemalt õiget asja, sest kui ta 2021. aasta detsembris kasvatajaklubisse naasis, jahmus ta, kui nägi, mis päriselt esindusmeeskonna treeningult vastu vaatas.
«Oli näha, et positsioonimängu polnud Barcelonas treenitud aastaid. See on täiesti uskumatu. Mõned mängijad peavad esmalt mängust aru saama, kui üldse mängida tahavad. Täiesti kummaline oli näha Barça mängijaid, kes ei mõistnud positsioonilist mängu. Olen siin praegu ainult mõned kuud olnud, kuid näen juba, et väga palju asju vajab muutmist. Jah, vajame ka uusi mängijaid, kuid pean silmas meie lähenemist ja filosoofiat,» sõnas Xavi toona.
Viimase paari aastaga ongi klubi oma lähenemised uuesti üle vaadanud, mille tulemusena on asjad Barcelonas ja La Masias paremaks läinud. Kui osa kiidab selle eest Xavid, kes on juhtkonda piisavalt survestanud – seda lõpuks oma töö hinnaga –, siis teised leiavad, et klubi on ikka sama nigelalt juhitud ning lihtsalt kehv majanduslik olukord sundis ninamehi taas oma kasvandike poole vaatama.
Olgu põhjustega, kuidas on, kuid selge on see, et La Masia kasvatab erakordselt häid jalgpallureid. Mullu FC Barcelona esindusmeeskonna eest debüüdi teinud Cubarsi oli näiteks 204. oma kasvandik, kes alates 1979. aastast, kui La Masiale alus pandi, FC Barcelona särgis Hispaania kõrgliigas platsile jooksnud.