Saada vihje

PM PARIISIS Rasmus Mägi: olen ise lati kõrgele seadnud, tahan sealt üle saada

Rasmus Mägi.
Rasmus Mägi. Foto: Tairo Lutter

Pariisis neljandal olümpial startiv Rasmus Mägi oli päev enne 400 m tõkkejooksu endale omaselt rahulik ja kaalutletud.

Juunikuisel EMil esimesena medalita jäänud tartlane tegi pärast seda veel neli võistlust. Neist kolm oma põhialal, ühe siledal staadioniringil. Olümpiale lendas Mägi 7. juulil Teemantliiga etapil joostud 47,95 pealt, mis tähistab ka tema hooaja tippmarki.

Tänavuses maailma tihedas pingereas annab see 13. koha. Kaheksas on 20-aastane üllataja, mõni nädal tagasi isiklikku rekordit peaaegu sekundiga parandanud Katari jooksja Ismail Abakar (47,72).

Tänavusel olümpial on esimest korda kasutusel ka vaheringi formaat. See tähendab, et kui avajooksus ei õnnestu mahtuda omas pundis kolme parema sekka või kõigi aegade võrdluses kolme hulka, jääb veel üks võimalus poolfinaali kohta püüda.

400 m tj kolmas eeljooks. (Rada, number, riik, nimi, isiklik rekord, hooaja parim.)
400 m tj kolmas eeljooks. (Rada, number, riik, nimi, isiklik rekord, hooaja parim.) Foto: Kuvatõmmis

Rasmus, rääkige, kuidas läks ettevalmistuse viimane ots?

Ülesanne oli hoida alal head ja ära halba. Sellega saime hakkama ja oleme ilusti kohal. Üle 10-11 aasta valmistusime tiitlivõistluseks Eestis, Käärikul. Väikestviisi evolutsioon seegi.

Varasemalt pole pidanud võimalikuks või olnud vastavaid tingimusi. Aga õnneks Käärikul on vastav baas ja saime selle kasuks otsustada. Eelmine aasta valmistusime Türgis, aga seal küündisid temperatuurid 40 kraadini. Tundus liig tänavu sama teekond ette võtta.

Olete palju käinud-teinud-olnud. Mis seisu Pariisi jõudsid: kas oled elu parimas vormis või seal lähedal?

Arvan, et kõõlused on jäigad, lihased on kiired, kopsud funktsioneerivad ka kenasti. Selles mõttes ise tunnen, et seis on hea. Ja hea tundega on ikka hea tiitlivõistlustele tulla.

Kuidas võistlusareen Stade de France tundub? Meeldib? Sobib?

Ei tea, sest pole suurel areenil veel käinud. Tribüünil küll. Kaheksa aastat tagasi võistelnud ka. Aga siis oli olukord veidi teine. Kuuldavasti on rada kiire. Mingid protsendid kusagil on välja toodud, aga jällegi… Liiga täpselt ei tea. Ja suurt üllatust, ma arvan, et pole. Pigem on rada kiire, publikut palju, areen on suur. Tundub võimas.

Kuidas uus, vahejooksuga võistlussüsteem tundub?

Kõik jooksjad saavad vähemalt kaks korda joosta, see on asja positiivne pool. Aga arvan, et see teeb eeljooksu veel kiiremaks. Okei, varane kellaaeg mängib rolli, aga vaadates konkurentsi tihedust ja arvu, kes saavad eeljooksust otse poolfinaali, siis ega piiri polegi võimalik kusagile tõmmata. On väga palju kiireid jooksjaid.

Tippe teame, aga finaali ehk kaheksa hulka pääsemine läheb väga tihedaks. Kes on see meie jaoks tundmatu Katari mees Ismail Abakar? Kas ühekordne üllataja või tegija?

Noh, aeg alla 48 sekundi viitab sellele, et tegemist peab olema korraliku jooksjaga. Mina tean nii palju, et olen mõned aastad laagrites näinud. Tema treener on lõuna-aafriklane [Hennie Kotze], kes mulle teadaolevalt on treeninud kõige rohkem jooksjaid alla 48 sekundi.

Ta oli ühel hetkel [2019. aasta MM-pronksi [Abderrahman] Samba treener. Ta on juhendanud suurt hulka lõuna-aafriklasi ja on riike vahetanud, kus töötab. See näitab kindlasti treeneri klassi. [Sportlane] on noor mees, küllalt kerge kaaluga. Saab olema huvitav näha, kuidas ringide jooksmine tal sujuma hakkab.

[Isa ja treener] Taivo Mägi, kuidas teie vaatevinklist on asjad sujunud?

Nagu Rasmus ütles, kõik on läinud plaanipäraselt. Oleme pigem treeninud mõõdukalt, tagasilööke pole polnud. See periood, üle kahe nädala, kus Käärikul olime, möödus töiselt. Eestimaa suvi seekord on teinud ka meile suure teene. Ilmad on olnud head ja ühtegi treeningut pole tulnud edasi lükata või ära jätta. Hetkel on seis normaalne.

Tiim! Vasakult: Taivo Mägi, Priit Mein, Rasmus Mägi ja Anne Mägi. Pariisis pole kohal vaid viimast.
Tiim! Vasakult: Taivo Mägi, Priit Mein, Rasmus Mägi ja Anne Mägi. Pariisis pole kohal vaid viimast. Foto: Tairo Lutter

Neljas olümpia. Kas on ka midagi, mida saate enne võistlust nautida. Või on see liigne luksus, mida oodata?

Rasmus: Kui tahta, siis suudaks siin sentimentaalitseda omajagu, aga arvan, et see pole tänasel päeval see hetk ja koht. Seni, kuni ise tunnen, et olen vormis ja parimate päevade tasemel või üle selle, siis liigselt sellele ei keskendu või selle üle ei mõtle. Ise ma seda kaarti välja hetkel tõmbama ei hakka. Aga olen kindel, et ühel päeval on seda teekonda päris tore meenutada.

Taivo: Tahaks tuua võrdluse meie esimese ehk Londoni ja praeguse Pariisi olümpiaga. Kui Rasmus astus [Londonis] eeljooksus põhiareenile, soojendusel, siis oli umbes sama palju, 80 000 pealtvaatajat. Nii on ka sellel olümpial. Tokyos oli null pealtvaatajat. Ainult teenindav personal ja sportlased. Selles mõttes on ajaratas teinud ringi peale. Võistelda nii suure publiku ees juba eeljooksudes on väga suur privileeg ja annab sooritusele palju juurde.

Rasmus, eeljooksuni jääb alla 24 tunni. Kuidas end sisemiselt tunned? Närvis? Pinges?

Ei tunne hetkel, et oleks tohutult närvis ega pinges. Kindlasti varasemad olümpiad aitavad sellele kaasa. Aga loomulikult, mida tund edasi, seda rohkem mõtted lähevad eelseisva jooksu peale. Lihtsalt kuskil maal tuleb seda ohjata või ära katkestada. Liiga palju enne jooksu pole mõtet ka mõelda.

Hetkel on minu mõistes kõik tavapärane. Tavapärasusele aitab kaasa aastatepikkune väljakujunenud rutiin. Võistluseelne päev justkui on juba omaette täis pakitud päev, kus pinge ongi küllalt lähedal sellele, mis võistluspäeval. Tegevusi ja asju on palju, mis enne magama minekut peab tehtud saama.

Täpsustage neid tegevusi.

Ametisaladus. (muigab). Selles mõttes on välja kujunenud, mis on päev enne võistluseelne soojendus. Külmavann on tehtud. Väike massaaž ootab ees. Söögid juurde. Olümpiaküla liikumised nõuavad ka alati rohkem aega. Ja veel mõned harjumused, mida liiga palju kirjeldama ei pea. Kõikidel meestel on oma kava, mille alusel valmistuda.

Sõnastage oma eesmärk Pariisi olümpiaks. Mida sihite?

(mõtleb 6 sekundit) Et mida ma sihin? (mõtleb 2 sekundit). No, ma olen ise selle lati varasemate või viimase kahe olümpia ja viimaste tiitlivõistlustega küllalt kõrgele seadnud, et… Ma tean, kus see latt on. Ja eesmärk ongi sealt üle saada. Seda sihin.

Kuidas konkurents. Millise ajaga võiks jõuda poolfinaali ja finaali?

(3 sek mõtleb) Ma ise seda kaarti poleks välja toonud, aga kuna küsimusele peab vastama, siis hooaja edetabel on piisavalt kõnekas. Meil on 16 meest, kes jooksnud alla 48 sekundi. Päris kõik pole siin, kaks [Caleb Dean (47,23) ja Chris Robinson (47,95)] puuduvad.

Kui tehti reitingusüsteem, oli kaudne eesmärk, et 50 protsenti kvalifitseeruks normiga, ülejäänud reitinguga. 400 m jooksis aga 37 meest normi. Järgmise aasta Tokyo MM-normi nihutati sellepärast kõrgemale. See kõneleb konkurentsi tihedusest.

Sellepärast arvan, et eeljooksu tase on kõrge. See ei meeldi suurematele favoriitidele. Arvan, et finaali ajaga üle 48 sekundi ei kipu saama.

Eeljooksud algavad esmaspäeval kell 11.05. Mägi tuleb rajale kolmandas pundis.

Tagasi üles