PM PARIISIS ⟩ Suur korvpallipäev: emotsionaalsetele veerandfinaalidele pani punkti USA jõudemonstratsioon

USA ei jätnud Brasiiliale variantigi. Foto: LUIS TATO/AFP/Scanpix

Pariisi olümpia korvpalliturniir kolis viimaks Lille'ist pealinna. See tähendab, et Bercy Arenal sai maailma parimatel silma peal hoida ka Postimees. Vahendasime veerandfinaale läbi päeva väldanud blogis. Allolevast uudisest leiabki kõik vajaliku ning mängude tipphetked.

Huvitaval kombel mahutab Lille’is peetud alagrupiturniiri areen 30 000 pealtvaatajat, aga otsustavate mängude paik, Bercy, poole vähem. Samas olnukski narr, kui jääduks Pariisi olümpial Pariisist üle 200 km eemale.

Esimene veerandfinaal päris täismaja kohale ei toonud, kuid õhtuste Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide lahingute ajal pakitakse saal kindlasti pilgeni täis.

Saksamaa – Kreeka 76:63 (mängu saab järele vaadata SIIT!)

Sakslased võitsid alagrupis nii Prantsusmaad, Brasiiliat kui ka Jaapanit.

Kreeklased kaotasid Kanadale ja Hispaaniale, aga alistasid viimases voorus Austraalia ja pääsesid edasi teise kolmanda koha meeskonnana.

Tiimispordis võivad puhtalt rahvuse kõrval sümpaatiat tekitada erinevad tegurid: mängustiil ja -taktika, kirglikkus või sagel ka puhtalt üks mängija personaalselt. Ja neid viimaseid, tavainimese mõistes ebamaisete võimetega korvpallureid leiab olümpiaturniirilt mitmeid ja erinevas vormis.

Kreeka puhul käib jutt Giannis Antetokounmpost. 211 sentimeetri pikkuse põhimõtteliselt tanki vastu nuputatakse ikka erinevaid skeeme. Tõsi, n-ö FIBA turniiridel on tunamullust NBA meistrit ja finaalide MVPd lihtsam pidurdada, kuna siin puudub kaitses kolme sekundi reegel. Pole just suur saladus, et ühe praeguse aja parima korvpalluri kaugvise jätab soovida.

Tõsi, valitsev maailmameister Saksamaa on kindlasti üks neist, kes Antetokounmpot kartma ei pea. Või õigemini – ei pea pelgama, et too üksi mängu ära otsustab. Omad punktid – alagrupis keskmiselt 27 – leiab selline täht ikka üles. Oluline on, kuidas need tulevad.

Võib julgelt öelda, et alguses liiga lihtsalt. Ei tea, kas asi oli varajases alguse kellajas – Pariisis 11 – või milleski muus, aga sakslased lasid Antetokounmpol koostöös Nick Calathesega lustida. Kahele võtmetegijale puudus igasugune arvestatav surve.

Teisel pool väljakut ahistasid kreeklased aga edukalt vastaste rünnakute aju Dennis Schröderit. Ta ei saanud ise ega teinud ka sõpru paremaks. Kiitust väärib Euroliiga viimaste aastate parim kaitsja Thomas Walkup, kohati mindi ka kahekesi peale. Tasuks 16:4 algedu ja 21:11 veerandaja võit.

Ent nagu arvata oli, siis turniiri ühed medalisoosikud nõnda uimaseks ei jää. Sakslaste plaani võis juba eos eeldada – Kreekat ei tohi lasta korvi lähedale, sest neil on minimaalselt väga häid ja stabiilseid kaugviskajaid. Ehk kui tagaliini vastu ollakse agressiivsed, välditakse lihtsaid apse, jääb juba puht füüsiliselt kolme sekundi alas ja selle lähistel ruumist puudu.

Teisel veerandajal oligi asi juba (tipp)korvpalli moodi, kõik olid üles ärganud. Sakslased nõelusid vahe üsna kiiresti kinni. Poolaeg lõppes 36:36 viigis, kuid mänguliselt oli initsiatiiv juba nende käes. Kreeklased tegutsesid pigem eeldatava soosiku taktikepi järgi. Kiire kaheksa punktiga alustanud Antetokounmpo läks riietusruumi 10 silmaga.

PS. Tähelepanek ka kohtunike kohta(kaks Puerto Rico meest ja lätlane). Tervitatav, et puhast palli mängus oleku aega proovitakse kasvatada aga muist reeglite kohast tehnilist praaki – jooksud, pallikandmised, kahekordsed – võiks ikka ära vilistada.

Euroopa korvpallilegendi Vassilis Spanoulise tüüritava Kreeka kaitse on igal juhul kindel valuuta. Kolmandal veerandajal hoiti sakslastel tegelikult kenasti sabast kinni, kaasa aitasid näiteks n-ö plaanivälised Walkupi kaks järjestikust kolmest. Sagedasemad Euroliiga jälgijad teavad, et Piraeusi Olympiacose mängujuhi puhul on säärane õnnestumine haruharv.

Sakslased jätkasid aga oma raua tagumist: pigem proovige eemalt kui lähedalt! Tervikuna veidi ühtlasema, mitmekesisema ja üldiselt parema arsenaliga punt kallutas vaikselt kaalukaussi enda poole. Otsustavaks neljandikuks saadi ette 59:52.

Mida minut edasi, seda raskemaks kreeklastel läks. Antetokounmpot otsiti, aga ta sai palli pigem korvist kaugel, ebamugavas positsioonis. Okei, ta ka skooris, aga pidi kõvasti vaeva nägema. Lisaks ei tulnud mujalt abi. Ega väga otsitudki.

Siinkohal tuleb kiita Saksamaa lootsi Gordon Herbertit, kes pani kehva alguse järel Calathest katma füüsiliselt võimeka Isaac Bonga. Nõnda polnud avaveerandi vabadusest enam juttugi, ühtlasi kannatas kogu nende rünnak. Üldpilt oli ümar ja üksluine. Mootor tõrkus.

Viimasel kümnel minutil enam väga ärevaks ei läinudki. Kreekal puudus reaalne võiduvariant. Otsustaval neljandikul piirduti vaid 11 punktiga.

Protokoll ei valeta: võitjad tabasid 9 kolmest (29st), kaotajad 6 (22st). Vahe pole otseselt suur, aga saatan peitub mängupildis – kreeklased surusid palli meeletult korvi lähistele. Ehk plaan on vägagi läbiloetav, reaalne oht kaugelt puudub. Saksamaa-sugused tugevad satsid kasutavad nõnda selge nõrkuse mõistagi ka ära.

Saksamaa parim oli 18 punktiga Franz Wagner. Schröder lisas 13 punkti ja 8 söötu.

Kreeka kasuks viskas Antetokounmpo 22, Walkup 12 silma. Tegelikult märkimisväärne, et olümpial võidetigi nejast mängust vaid üks.

Sakslased jäävad poolfinaali vastast ootama paarist Prantsusmaa ja Kanada.

Serbia – Austraalia 95:90 (15.30, mängu saab järele vaadata SIIT!)

Serblased kaotasid avaringis USA-le, aga alistasid siis Puerto Rico ja Lõuna-Sudaani.

Austraalia alistas Hispaania, kaotas siis Kanadale ja Kreekale, aga pääses väga tihedast alagrupist siiski teisena edasi.

Alustades taas persoonidest, siis serblane Nikola Jokic on Antetokounmpo sisuline vastand. Suur mees on temagi, aga kaugeltki mitte nii atleetlik ja sirgjooneline – pigem korvpalli-kunstnik, kõrge IQga mängumees. Aga mõlemal on nii NBA meistrisõrmus kui ka MVP-tiitel olemas. Saab erinevaid teid mööda!

Aga võib öelda, et Jokicil on n-ö mitmekesisemat abipersonali oluliselt rohkem. Pigem on Serbia puhul enamasti küsimus, kuidas egod platsile ära mahuvad ja klapivad. Austraalia seevastu on alati suurturniiride sats, kus segunevad andekad vanad ja noored ning tekib tugev kambavaim.

Mängu eel oli tänavatel näha kõvasti Serbia lippe ja mängusärke. Ehk saab atmosfäär võrreldes hommikuga paar tuuri juurde.

Võis eeldada, et päeva teine lahing kujuneb esimesest veidi lahtisemaks ja esteetiliselt ilusamaks. Esialgu hoolitses selle eest Austraalia looduslaps Josh Giddey, kes väga hea mängutunnetusega nii mõnelgi korral Serbia kaitset lollitas. 21-aastane tagamees lõpetas ise, aga leidis ka kaaslasi. Tema pingile minnes võttis orkestreerimise üle 35ne Patty Mills. Kahe peale visati avaveerandi 31 punktist 20. Serbia vastas 17ga...

Svetislav Pesici hoolealused oleks kui puuga pähe saanud. Isukalt mänginud austraallased alustasid teist neljandikku 8:0 spurdiga ja Mills jõudis juba 18 silmani. Neist 16 tulid nelja minutiga! Serbial läks vähem kui tosina minuti järel käiku teine minutiline mõtteaeg. Aga satsi poleks nagu kohale tulnudki. Olümpia veerandfinaalis!

Veidi sportlikku viha suudeti endas siiski leida. Vähehaaval saadi sügavale haavale plaaster peale. Vahepeal 24-punktiliseks kujunenud kaotusseisu suudeti poolajaks vähendada 12-le: 42:54. Veidi paranes kaitse, see andis võimalusi leida avatud mängus lihtsamaid punkte.

Riietusruumis tuleb aga korralikult nuputada, kuidas Millsi (20 punkti) ja Giddey’t (13) piirata. Materjal on teoorias olemas, näiteks Aleksa Avramovic ja Ognjen Dobric. Aga lisaks isiklikule südametunnistusele peab ka võistkondlik sooritus paranema. Serblaste jaoks on vahest et ainus lubav märk, et mujalt, eriti korvi alt, pole neile pahandust tehtud.

Samm 1: mõista, et midagi ei tule niisama kätte.

Samm 2: ära kaota usku.

Alles siis tulevad mängulised elemendid. Serblased olid sellest riietusruumis aru saanud. Paberil on neil potentsiaali austraallastest enam.

Üks peamisi poolaja muudatusi oli, et Millsi vastu hakati kattemängust vahetama. Lisaks tõusis üldine kaitseagressiivsus, Dobric saigi Giddey nulli tõmmatud. Ning mõne minutiga oligi mäng tasa ja Serbia punktiga pealgi. Rünnakul võtsid vastutuste need, kes peavadki – Jokic ja Bogdan Bogdanovic. Lahendused oli kiiremad, sirgjoonelisemad.

Tunnetuslikult olid ohjad taganttulija käes, aga mitmed head võimalused jäid kasutamata. Samas suutsid serblased vastaste mängu tõsiselt halvata. Austraalia viskas kolmandal neljandikul vaid 11 punkti ning suurest edust sai 65:67 kaotusseis.

Nagu öeldakse – korvpall on tõusude ja mõõnad mäng. Viimaseks kümneks minutiks olid mõlemad oma lainetused ära teinud. Jätkus veerandfinaalile vastav, veidi närviline, võrdne heitlus. Viimasele kolme minutile mindi vastu 78:78 viigis. Sellistel hetkedel hakkavad üha rohkem mängima rolli detailid. Punkt-punktis mindi lõpuni välja.

Määravaks võivad saada millimeetrid. Kui Jock Landale’i käsi poleks 9,8 sekundit enne lõpuvilet viske teinud Vasilije Micici kätt riivanud, saaduks ilmselt 80:81 seisult kiirrünnak ja lihtsad punktid. Aga järgnesid hoopis kaks vabaviset, millest Euroliiga paari aasta tagune MVP ühe realiseeris. Ent see polnud veel kõik.

Teisel pool platsi tabas Mills üle Jokici käe keskpositsiooni viske – lisaaeg! Taas tuli rääkida millimeetritest, sest pall võttis rõngal väikese mõtlemisaja…

Detailide juurde naastes. Kui lisaaja esimesed kolm ja pool minutit oli mõlemalt pool praaki täis, siis Jokic võttis palli ja pani korvi. Kaks korda järjest. Teisel puhul järjest nii puhtalt, et võrk ka ei liikunud. Ei räägita ilma asjata, et tegemist peaks olema tänase päev parima korvpalluriga.

93:90 – 25 sekundit lõpuni. Austraalia kaotas palli, Bogdanovic tabas kaks vabaviset ja oligi kõik!

Kaotajatest on alati kahju, aga eriti teise poolaja põhjal: see mäng oli pigem Serbia kaotada kui Austraalia võita. Kui meenutada eelpoolseid ridu, egode juttu, siis kohati jäi otsustavatel hetkedel ehk pall liiga kauaks vale mehe, Micici kätte. Täna toimis asi pigem Jokici ja Bogdanovici dirigeerimisel. Ent võitjate üle kohut ei mõisteta! 

Serbia poolelt jäi Jokicit kolmikduublist lahutama kaks söötu. Ta viskas 21 punkti ja hankis 14 lauapalli. Bogdanovic lisas 17 silma.

Austraaliat vedasid kaks meest. Lõpuks kogus Mills 26 ja Giddey 25 silma. Neist esimene sai Serbia teisel poolajal ohjesse vahetava kaitsega.

Serbia jääb ootama vastast USA ja Brasiilia lahingust.

Prantsusmaa – Kanada 82:73 (mängu saab järele vaadata SIIT!)

Prantslased võitsid Brasiiliat ja lisaajal Jaapanit, aga kaotasid viimases voorus kindlalt Saksamaale.

Kanada läbi alagrupis puhaste paberitega, jagu saadi Austraaliast, Kreekast ja Hispaaniast.

Nagu öeldud, talente saab näha kuhjaga ja vaat et järjest tummisemaks olukorda muutub. Prantslastel on rivis «ükssarvik» Victor Wembanyama. Kujutage ette 224 sentimeetri pikkust meest, aga mängujuhi oskuste, liikuvuse ja hea viskekäega. Kunagi võis seda näha vaid arvutimängus, aga meie tunnistame seda päriselt.

Ja kui üle 10 000 inimese laulab täiest südamest hümni kaasa, saab kätte ka «selle õige» tunde. Aga mängu kerge soosik on siiski Kanada!

Nagu noaga lõigatult, siis päeva esimene pool pakkus elamuse pigem Euroliiga või meile tuttava korvpalli austajatele, õhtul lülitume NBA programmile. Esimesed minutid andsid sellest kohe ka tunnistust – üle ja peale! Kolmesed on hinnas…

Alagrupiturniiril ootamatult hädas olnud – Jaapanit võideti üle noatera, Saksamaalt saadi kindalt sugeda – prantslased olid veerandfinaaliks suurepäraselt valmis. Kiiresti pääseti juhtima 17:5. Aga peaaegu kõik punktid tulid veidi üllatavast kohast – Isaia Cordinier 10, Guerschon Yabusele 5. Euroliiga mehed! Õnnestumisi tähistati nagu olümpiavõitu. Nagu täna juba traditsiooniks saanud, tuli üks sats riietusruumist välja väga unisena.

Kui staaridest kubiseval Kanadal üldse nõrka kohta otsida, siis leidub see korvi all. Esiti olid aga hädaska taga- ja ääreliini mängijad. Kõik! Esimese kaheksa minutiga visati vaid viis punkti ja tehti sama palju pallikaotusi. Mitmel puhul oli nende tekke süüdlaseks Wembanyama ülipikad käes, mis ilmusid lihtsalt kuskilt punasärkide seljatagant, pimeda nurga alt.

Avaveerandi lõpuks sai Kanada saldo positiivseks: 10 punkti, 7 pallikaotus! Aga Prantsusmaa oli peal 21:10.

Prantslased lõikasid eelkõige vilju kaitsest. Kogu punt on gabariidilt võimas, aga samas ka liikuv. Kohati võib platsil olla isegi viisik, kus kõik mehed on kaks meetrit täis. Pigem ruumi armastavad kanadalased jooksid mitmel puhul tupikusse. Õnnestumistes on oluline roll Wembanyamal, kes suudab hästi auke lappida. Saab ka katetest vahetada.

Teisel veerandajal läks mängutempo veidi alla, Kanada sai mõned lihtsad korvid. Nii mõnelgi puhul hoidsid neid löögiulatuses Shai Gilgeous-Alexanderi (kokku 13 punkti) individuaalse meisterlikkuse pealt tulnud korvid. Aga kontroll püsis Prantsusmaa käes.

Pikale pausile pääseti 45:29 edus. Lisaks ei pidanud peatreener Vincent Collet liigselt Wembanyamat nuumama (10.39). Toimetasid Euroliiga kutid. Cordinier viskas 13, Yabusele 12 ja Matthias Lessort 10 silma.

Riietusruumidest naastes oli Kanada leeris näha selget muutust kaitse agressiivsuse tasemes. Esiteks survestati tugevalt palli üle toonud vastaseid, aga rünnaku edenedes üritati samuti võimalikult vähe hingamisruumi anda. Osaliselt kandis töö vilja, aga…

Parim vasturelv on rünnak. Surve ära kannatamise järel on lähedal asuvast vastasest lihtsam mööda astuda kui muidu. Seda prantslased esimese ehmatuse järel ka tegid. Lisaks oli paigas kindel plaan: kui platsil on Lessort, surume talle pukki palli. Või kui temal ollakse kahekesi peal, on sõber vaba. Oleme seda Euroliigas ikka ja jälle näinud. Töötab siingi!

Päris otsustatud asi siiski kolme veerandaja järel pole. Prantslased on peal 61:50, aga Kanada rünnak on muutunud mitmekesisemaks. See annab neile õhkõrna lootust.

Ning veidi läkski ärevaks. Kanada senise turniiri suurim korvikütt R.J Barrett alustas veerandaega viie järjestikuse punktiga vähendas vahe kuuele. Kui kellale jäi 4.09, jõuti ka viie silma peale. Aga täna oli prantslaste õhtu!

Kui enne vedasid vankrit üsa ootamatud päevakangelased, Cordinier ja Yabusele, siis lõpu vormistas ära kogenud Evan Fournier. Tema seitse järjestikust punkti (eelnevalt kolm) kustutasid tulekahju. Kirsiks tordil oli Wembanyama viskeblokeering enam-vähem lae alt.

Prantslased väärisid võitu kuhjaga. Taktika oli paigas ning mängijad viisisid selle ka ideaali lähedaselt ellu. Eelkõige kaitse. Lõpus tekkis veidi pinget pigem seetõttu, et paarist lihtsast pallikaotusest kingiti vastastele punkte. Aga senisel turniiril oli Kanada madalaim skoor 86, nüüd visati 73 silma.

Lisaks vägev emotsioon: paar minutit enne lõppu kaikus üle Bercy spordihalli Prantsusmaa hümn! Ja kui Fournier üheksalt meetrilt veel ühe kolmese kotti virutas, tulid külmavärinad ihule.

Prantsusmaa kasuks panustas Yabusele 22 (alagrupiturniiril keskmiselt 8,3), Cordinier 20 (5,7) ja Lessort 12 punkti (5,0). Pole palju paremat kohta, kus avaneda! Fournier sai lõpuks kokku 15 silma.

Eraldi tasub ära mainida ka Wembanyama. Kuigi tal polnud parim viskepäev, rabas ta kaitses, lauas ja mängis üdini tiimile. Lõpuks jäi 20-aastase ürginimese kontosse 7 punkti, 12 lauapalli, 5 korvisöötu ja 3 vaheltlõiget. Ja need pikad käed... Ulatuvad igale poole!

Kanadat vedas 27 punktiga Gilgeous-Alexander. Teisel poolajal sai ta punti ka 16 silmani jõudnud Barretti, aga ebaõnnestujaid oli selgelt rohkem. Mullune NBA meister Jamal Murray piirdus 7 punktiga. Suure suuga Dillon Brooks tabas 9st viskest ühe. 

Prantsusmaa kohtub neljapäevase poolfinaalis kell 18.30 Saksamaaga.

Brasiilia – USA 88:122 (mängu saab järele vaadata SIIT!)

Brasiilia pääses edasi esimese kolmanda koha satsina. Jagu saadi Jaapanist, kaotati Prantsusmaale ja Saksamaale.

USA näitas võimu: Serbia alistati 26, Lõuna-Sudaan 41 ja Puerto Rico 21 punktiga.

USA puhul vääriks persoonide sektsiooni välja tuua mitmeid mehi, aga detsembris 40. sünnipäeva tähistav LeBron James on fenomen. Sellises vanuses olla üldfüüsiliselt nii võimekas…

Mänguliselt ähvardab tulla päeva kõige ühepoolsem partii. Aga mine tea!

Juhtuma hakkas juba enne avavilet. Pariisi mängude alade eelse traditsiooni, kolm korda kepiga vastu maad lüüa, sai läbi viia USAga kolm olümpiakulda võitnud Carmelo Anthony. Veidi hiljem, mängijaid tutvustades sai korralikult vilet Joel Embiid. Miks? Sest Prantsusmaa juurtega tsenter valis mõni aasta tagasi hoopis Ameerika Ühendriikide kodakondsuse. «Boo!» kõlab iga kord, kui ta palli saab.

Aga sportliku poole juurde jõudes siis… Millised olnuks Brasiilial mängu eel võtmed, millega üldse reel püsida? Esiteks – hoida tempot madalana, et atleetlikud jänkid ei saaks kiir- ja poolkiiretest rünnakutest lihtsaid punkte. Teiseks – endal oleks tarvis filigraanset viskepäeva.

Mis päriselt juhtus? Vastupidine! Nelja minutiga oli USA-l 16 punkti, millest pooled tulid just kiirrünnakutest. Brasiillased ise alustasid väljakult visetega 10st 3, kuigi kohad polnud pahad. Ehk laias plaanis kippus rong kohe jaamast ära sõitma. Vaikselt hakati ka ise tabama, kuid avaveerand kaotati 21:33.

Kui esialgu said brasiillased korralikke viskekohti, siis teatud koosseisudega, näiteks, kui platsil olid Derrick White Ja Jayson Tatum, või Jrue Holiday, kruttis USA kaitses korralikult kruvi. Nii mõnelgi puhul oli raskusi isegi viskele jõudmisega. Jänkide kätetööd pole kiidetud asjata – need on võimelised tõepoolest kõike ja kiiresti näppama. Nõnda käriseski vahe neljandiku hakul juba 19-le.

Matši oli jälgimas ka räppar Snoop Dogg. Foto: MARCUS BRANDT/DPA/Scanpix

Samas näitas Brasiilia kohe, et neid ei saa alahinnata. USA lohakusi ära kasutades vastati 10:0 vahespurdiga. Oskavad joosta nemadki! Õige pea jõuti ka kaheksa silma peale. Aga õnn jäi üsna üürikeseks: kolm vabaviset Stephen Curry’lt, kolmene Embiidilt otsa.

Eelkõige peitub võti Brasiilia kaitsedistsipliinis. Või siis selle puudulikkuses. Kord kaotatakse oma mees ära, siis jääb abi hiljaks jne. USA vastu reel püsimiseks ei saa seda endale lubada. Neid üle ei visata. Nii ongi soosik 20 minut järel peal 63:36 ning pinge mängust kadunud. Embiid näikse vilekoorist innustust saavat, tema kogus avapoolajaga 14 silma.

15 000 inimest mahutav saal oli küll rahvast täis, aga teine poolaeg kulges suure osa ajast kui treeningsaalis. Pigem vaikuses. Taustaks vaid ketside krigin. Tõsi, eks õnnestumiste peale ikka rõkati, aga igasugune sportlik intriig puudus. Jälgiti rahulikult tublisid korvpallureid säramas. Kuna kaitsele suurt rõhku ei pööratud, sündis nii mõnigi ilus korv.

Kolmanda veerandaja lõpuks oli USA peal 94:71, lõpuks 122:87. Tähtede mängu meenutanud teise poolaja kõige müstilisem moment oli, kui paar-kolm minutit enne lõppu leiti saalis üles kohalik ujumiskangelane Leon Marchand. Rahvas hullus ja hakkas laulma. Pole sel olümpial sugugi esimene kord, kui mängude neljakordne tšempion mõnda teist ala varjutab.

Võitjate poolelt jõudis kahekohalise skoorini kuus meest, parim oli 18 punktiga Devin Booker.

Brasiilia kasuks panustas Bruno Caboclo lausa 30 silma.

USA kohtub neljapäevases poolfinaalis kell 22 Serbiaga.