:format(webp)/nginx/o/2024/08/16/16292871t1hc12a.jpg)
Maanteerattur Rein Taaramäe alustab laupäeval suure tõenäosusega oma karjääri viimast suurtuuri. Hispaania velotuuri etapivõiduga karjäär lõpetada oleks 37-aastasele Tartust pärit jalgratturile unistuste täitumine, mille järel oleks võimalik nägu naerul tipptasemel sõitmisele joon alla tõmmata.
Taaramäe on 17. hooaega järjest pedaalimas profiratturina. Neljandat aastat Belgia klubisse Intermarché-Wanty kuuluva Taaramäe sõnul pole käimasolev hooaeg läinud plaanitult.
Juba kevadel andis Taaramäe mõista, et võib hooaja järel sadulast maha astuda. Nüüd, augusti keskpaigas on ta päris kindel, et Vuelta jääb tema viimaseks suurtuuriks ning ka profikarjääri lõpetamine tundub käegakatsutavana.
Kui Taaramäe klubi selle nädala algul oma Vuelta koosseisu teatas, siis tõi tiimi tulemusjuht Aike Visbeek eraldi välja kolm nime: Taaramäe, Kobe Goossensi ja Lorenzo Rota.
Postimehega suhelnud Taaramäe sõnul oli Vuelta tema kalendris juba pikemat aega. Üllataval kombel läheb ta 21-etapilisele ja 8. septembril lõppevale jõuproovile vastu võrdlemisi pingevabalt.
«Närvi küll sees pole, pigem vastupidi. Liialt ära olen harjunud ja tuim tühi tunne on. Võiks olla mingi närv, see aitaks võib-olla kiiremini ja vihasemalt sõita,» ütles Taaramäe. Mida ta arvab sellest, et klubi saadab ta Vueltale etapivõidu sihiga? «Eks ta (Visbeek – toim) tõi meie nimed välja, kuna näeb, et me peaksime hästi liikuma ja Vuelta on meile sobiv. Vanus ei mängi rolli, ainuke pidur saab olla mõistus,» kommenteeris Taaramäe fakti, et Goossens ja Rota on temast tosin aastat nooremad.
«Mägironijana» tuntud Taaramäe on karjääri jooksul noppinud suurtuuridelt kolm etapivõitu – ühe Giro d’Italial ja kaks Vueltal. Viimasest triumfist möödub augustis kolm aastat. 2021. aastal võitis ta Vuelta kolmanda etapi ja sai kaks päeva kanda punast liidrisärki.
Pedaalitallaja tunnistab, et tänavu on tema vorm olnud väga kehv, kuid hooaja teises pooles on olnud optimistlikke märke. Juuli lõpus toimunud Tšehhi tuuril oli Taaramäe sõnul näha arengut, kuid siiski polnud ta seal nii hea, nagu lootis.
Midagi ülitoredat peab Vueltal juhtuma, et ma 2025. aastal World Touris jätkata tahaksin. Praegu pole enam isu ja ka tasu ei rahuldaks mind enam, sest mu aktsiad pole hinnas.
Rein Taaramäe.
«Kui vorm on tulema hakanud, on miski jälle tagasilöögi tekitanud. Seis on päris keeruline, sest keha reageerib hoopis teisiti, kui kümme aastat tagasi. Vormi lihvimine on sootuks keerulisem. Minu vorm oleneb palju kehakaalust, sest ma olen mägede mees. Tunnen, et praegu on seis parem kui suve esimeses pooles,» tõdes Taaramäe, et on viimasel ajal näinud kurja vaeva kaalulangetamisega.
«Selleks, et end vormi viia ei piisa enam lihtsalt tervislikust söömisest või kergest miinus kaloraažist. Vahel tuleb lihtsalt nälgida, vastasel juhul kaal alla ei lähe. See on päris närvesööv ja keeruline, kuid praegu tundub, et olen lõpuks läbi raske pressimise ka kaalu saavutanud. [Juunis sõidetud] Eesti meistrivõistlustel olin veel 70-71 kg, aga täna 66-67 kg. Piltlikult öeldes on seljast kadunud kaheksa kuni kümme veepudelit.»
:format(webp)/nginx/o/2024/08/16/16292875t1h1090.jpg)
Suurtuure on UCI World Touri kalendris kolm. Mais-juunis Giro d’Italia, juulis Tour de France ja augustis-septembris Vuelta. Palusime Rein Taaramäel kolme suurtuuri kõrvutada.
«Kõige raskem on Itaalias. Ilm on sitt ja etapid rasked. Kõige stressirohkem on Prantsusmaal, sest seal on palju sprintereid koos oma abilistega. See seltskond on harjunud sõitma siledaid kevadisi klassikuid, mis on üliohtlikud. Seal riskitakse rohkem, kui nädalastel mägistel tuuridel, kus mina tavaliselt sõidan.
Tour de France on ka kõige mainekam, millel kogu maailma meedia silma peal hoiab. Tiimid loodavad sealt alati maksimaalset tulemust, et sponsorid pildis oleks. Seega on pinged suuremad, mis tekitab stressi, rohkem riske, rohkem kukkumisi – kõike rohkem.
Vuelta on oma raskusastme poolest Giro ja Touri vahepealne. Ilmad on paremad kui Itaalias ja teed on enamasti suuremad ja laiemad kui Prantsusmaal ja Itaalias. See tekitab vähem ohuolukordi. Kuuma peab muidugi taluma. Inimesed peavad siin lõunaajal siestat, aga jalgratturid peavad startima iga päev, olgu või 40 kraadi, vahet pole.
Milline neist mulle endale kõige rohkem meeldib, on raske öelda. Girol olen etapivõidu võtnud, Touril olen etapil tulnud kolmandaks, Vueltal on ka pagunid teenitud. Võita on alati raske, peab olema tugev ja peab olema ka õnne.
Laiemat pilti vaadates resümeeris Taaramäe, et kuna hooaeg on läinud üle kivide ja kändude, pole tal enam erilist motivatsiooni jätkata UCI World Touril ehk maailma tipptasemel.
«Midagi ülitoredat peab Vueltal juhtuma, et ma 2025. aastal World Touris jätkata tahaksin. Praegu pole enam isu ja ka tasu ei rahuldaks mind enam, sest mu aktsiad pole hinnas. Niisiis, 99-protsendilise tõenäosusega on see mu viimane suurtuur. Meelestatus on aga 100 protsenti. See oleks ikka unelmate täitumine, kui suudaks siin suurele mängule suure punkti panna.»
Tänavust Vuelta trassi vaadates arvab Taaramäe, et tegemist saab olema raske võistlusega. Samas, kõik suurtuurid on rasked, kuid ta loodab ühel etapil sähvatada. «Raske tuur on alati sobiv, mõru oleks, kui tuur oleks sile. Tiim mulle küll ühtki pinget peale pole pannud, pinged ma tekitan pigem ise. Oleks ju liiga ilus lahkuda suurest spordist millegi vingega. Näiteks ühe etapivõiduga. See oleks täielik dream come true (unistuste täitumine – toim), lisaks arvestades seda, et aasta pole hea olnud.»
/nginx/o/2024/08/03/16266000t1h03aa.jpg)
Pariisi olümpiamängudel osales ainsa Eesti ratturina 21-aastane Madis Mihkels, kes kuulub sarnaselt Rein Taaramäele Intermarché-Wanty ridadesse.
Olümpia 237 km pikkusel grupisõidul pani Mihkels eesmärgi lõpetada esikümnes, kuid lõpuks tuli leppida 30. kohaga. 2008. aasta Pekingi ja 2016. aasta Rio de Janeiro olümpial osalenud Taaramäe jäi Mihkelsi olümpiadebüüdiga igati rahule.
«Madis oli tubli. Näitas klassi ja talenti. Ma ütlen, just klassi ja talenti, sest see noormees on veel palju suuremaks võimeline,» ütles Taaramäe, kelle sõnul võistlus ise suuri üllatusi ei pakkunud. Peale selle, et trass tundus tegelikkuses lihtsam kui paberil.
Taaramäe arvas, et Mihkelsil, kes sai aprillis Paris–Roubaix' ühepäevasõidul kümnenda koha, oli end raske olümpiaks parimasse vormi ajada. «Ta tegi normaalse sõidu ja mitte tippvormi pealt. See on pigem väga positiivne fakt, sest tema suur aur ja mahv läks kevade peale. Tolle vormiga oleks Madis olümpial juba esikümnesse tulnud.»
/nginx/o/2018/05/11/7839157t1h9405.jpg)
