Uues kuues supersprint suvebiatloni MMil – põnevam kui eales varem

Supersprindis on kasutusel lühem ehk 75 m pikkune trahviring. Foto: Erakogu/Reiko Kolatsk

22. augustil algab Otepääl suvebiatloni MM, mis toob kokku mitmed nimekad laskesuusatajad. Nelja intensiivse võistluspäeva jooksul selgitatakse välja juunioride ja täiskasvanute maailmameistrid erinevates võistlusformaatides, sealhulgas supersprindis. Mida kujutab endast see kiire ja haarav formaat, mida on suvebiatloni MMiks veelgi põnevamaks muudetud?

Kes on supersprindi võistluseid varasemalt jälginud, see teab, et kvalifikatsioon sõidetakse tavapäraselt eraldistardist. Nüüd otsustas Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (IBU) aga formaati muuta, et kvalifikatsiooniring oleks põnevam nii sportlastele kui ka publikule.

«Ühisstardist eelsõitude formaati katsetati esmakordselt kaks suve tagasi suvebiatloni maailmameistrivõistlustel juunioridega. Kuna katse õnnestus, otsustati see üle kanda ka täiskasvanute võistlustele,» sõnas suvebiatloni MMi võistluskomitee esimees Hillar Zahkna.

Seega koosneb supersprint suvebiatloni MMil sel aastal neljast ühisstardist eelsõidust, kust selgunud paremik võistleb ühisstardist finaalisõidust. Eelringis sõidab iga sportlane kolm korda 1,5 km pikkust ringi ehk kokku 4,5 km ning läbib lasketiiru kaks korda.

Kõigist neljast eelsõidust pääsevad edasi kuus parimat sportlast ning lisaks kvalifitseeruvad finaali ka nelja sõidu üleselt kuut parimat aega näidanud võistlejad. Finaalis stardivad sportlased ühisstardist 7,5 km distantsile ja läbivad lasketiiru neli korda.

Korraldajatele on võistluse läbiviimine suur väljakutse. «Ühel päeval on neli pealelaskmist ja kümme starti. Erilist tähelepanu tuleb pöörata lasketiirule, sest supersprindipuhul tegutsetakse seal väga kiiresti,» selgitas Hillar Zahkna ja lisas, et niinimetatud kiirtule ajal võib kahe lasu vahe olla vaid üks või kaks sekundit.

Eesti koondislane Rene Zahkna hinnangul tuleb supersprindis oma energiavarusid targalt jaotada. «Eelsõidus on oluline keskenduda edasipääsule. Võimekamad sportlased hoiavad end kindlasti tagasi, et finaalsõiduks jätkuks energiat,» ütles ta.

Eesti koondislase Rene Zahkna sõnul säilib supersprindis põnevus võistluse lõpuni. Foto: Reiko Kolatsk

Zahkna tõi näiteks, et eelmisel aastal näitasid kvalifikatsioonis parimaid aegu sportlased, kes finaalis esikümnesse ei pääsenud. «Minu jaoks on ühisstardist eelsõitudega kvalifikatsioon midagi täiesti uut. Samas mulle väga meeldib ühisstardiga sõidus ennast võimalikult kaua tagasi hoida ja teistele märkamatuks jääda,» kirjeldas ta.

Zahkna tõdeb, et laskesuusatajatele on selline kahe võistlusega päev harukordne, mistõttu on startide vaheline aeg kõigi jaoks paras improvisatsioon. «Ühisstardist sõit on adrenaliinirohkem nii võistlejatele kui ka pealtvaatajatele. Supersprint on nii kiire ala, et liidritel pole võimalik viimaseks tiiruks saavutada turvalist edu,» sõnas laskesuusataja.

IBU suvebiatloni maailmameistrivõistlused toimuvad 22.–25. augustini Otepääl. Võistlustele saab kaasa elada nii lasketiirutribüünilt kui rajalt. Õhtuti pakuvad kontserdielamusi nublu, Curly Strings ja Põhja-Tallinn. Rohkem infot leiab võistluste kodulehelt biathlonotepaa.com.