Keila linnavalitsus: oleme kistud kahe treeneri omavahelisse tülisse

Keila Korvpallikooli peatreener Andres Sõber. Foto: Ain Liiva

«Keila linna eesmärk on edendada kohalikku spordielu ja teeme omalt poolt kõik selleks, et kahe korvpalliklubi juhi omavahelise tüli tõttu kohaliku kogukonna heaolu ning eelkõige noorte huvitegevus ei kannataks. Üheltki seni tegutsenud korvpallikooli rühmalt ei võeta ära treeningaegu,» sõnas Keila abilinnapea Maret Lepiksaar pressiteate vahendusel.

«Oleme täna kahetsusväärses olukorras, kus Keila linnavalitsus ja selle töötajad on kistud kahe treeneri omavahelisse tülisse. Rohkem kui poole aasta jooksul oleme panustanud omalt poolt väga palju töötunde, et neid pingeid leevendada. Meie soov on, et Keila saaks tulemusliku spordielu korraldamisega jätkata. Enne meeste omavahelist tüli olid Keila korvpallielu arendamisse kaasatud nii Peep Pahv kui Tarmo Hein. Neil oli ühine kõrgliigavõistkond. Tänaseks on vastuolu viinud selleni, et Keila Korvpallikool on valinud vaidlemise ja vaidlustamise tee, seda advokaate kaasates. Kuna vaidlustatud on ka suulisi kokkuleppeid, siis lähtub Keila linnavalitsus rangelt vaid kehtivatest õigusaktidest ja kirjalikest kooskõlastustest,» sõnas Maret Lepiksaar.

«Noorte huvitegevus on meie kindel prioriteet. Seetõttu kevadel 2024 Keila linnavalitsusega kooskõlastamata loodud uus Keila Korvpallikooli meeste võistkond noorte arvelt endale saaliaegu ei saa. Laste ja noorte huvitegevust reguleerib Keila linnas «Keila linna eelarvest noorte huvitegevuse toetamise kord». Keila linn panustab 2024. aastal 80 000 eurot Keila Korvpallikooli laste ja noorte jaoks tasuta spordibaasi toetuseks, mis sisaldab koolide ja Tervisekeskuse spordisaalide kasutamist,» märkis Lepiksaar.

Esindusvõistkondade toetamist reguleerib «Keila linna sportmängude esindusmeeskondade toetamise kord». «Selle korra alusel võib esindusvõistkondi olla rohkem kui üks, kuid nende toetamisel lähtume eelkõige rahalistest võimalustest ja spordisaalide ressursist. Täna kehtiv kord ei kohusta toetama kõiki võistkondi, kes taotluse esitavad,» lausus Lepiksaar.

Keilas on praegu esindusmeeskonna tasemel kolm sportmängude klubi ja seega kuus potentsiaalset võistkonda: võrkpallinaiskond, jalgpalli esiliiga meeskond, kaks korvpallimeeskonda, kaks korvpallinaiskonda. «Keila linnal on seda silmas pidades variant luua sportmängude komisjon, kuhu kuuluksid kõik klubid võrdsetel alustel, et kaasa rääkida esindusvõistkondade toetamises. Siis saame 2025. aastal eelarvet planeerides arvestada ka mitme võistkonna olemasoluga,» märkis abilinnapea Maret Lepiksaar.

«Ma loodan, et see olukord saab võimalikult ratsionaalse ja mõistliku lahenduse, sest Keila on korvpallilinn ja eelkõige tuleks seal tegeleda korvpalli treenimise ja mängimisega,» lausus Eesti Korvpalliliidu peasekretär Gerd Kiili.