28. augustil algavatel 17. paralümpiamängudel esindab Eestit viieliikmeline koondis. Üks meie koondislastest on ujuja Robin Liksori, kelle hinnangul tooks 100 m rinnuliujumises medali 1.10 või 1.11 vääriline tulemus
Paralümpiale minev Eesti ujuja: kui tuleb medal, on väga tore, aga ma ei luba midagi
Liksor lubas, et annab tippvõistlustel endast maksimumi. «Olen väga õnnelik, et täitsin normi ja pääsesin paralümpiamängudele. Lihvin veel vormi, et Pariisis oleks enesetunne väga hea,» sõnas ta Paralümpiakomitee kodulehel. «Tahaksin kindlasti finaali saada. Kui tuleb medal, siis on väga tore, aga ma ei luba mitte midagi.»
Liksor osaleb Pariisi paralümpiamängudel 100 m rinnuliujumises võistlusklassis SB8, stardipauk antakse reedel, 30. augustil. «Minu võistlusklassis on kaks kõige kiiremat ujujat venelased, aga hetkel on indikatsioonid, et neid võistlema ei lubata. Nende kõrval on aegade järgi kiiremad konkurendid hispaanlane, tšiillane ja hiinlane, aga kõik saab selgeks siis kui võistlus lahti läheb – kellelgi võib hüpe ebaõnnestuda või ei tule pööre korralikult välja. Arvan, et eelujumisest pääseb finaali veel ajaga 1.13 või 1.14, medali võitmiseks tuleb välja ujuda 1.11 või isegi 1.10,» vaagis Liksor.
Eelseisvate paralümpiamängude ajal oma 25. sünnipäeva tähistav ujuja täitis Pariisi mängude A-valiknormi 2023. aasta maikuus Berliinis toimunud paraujumise MK-etapil, kus püstitas 100 m rinnuliujumises uue isikliku rekordi 1.14,14. A-normiks oli kehtestatud 1.14,84. Tänaseks on Liksori isiklik tippmark 1.12,93.
Liksor osaleb paralümpiamängudel teist korda, paraku ei pääsenud ta kolm suve tagasi Tokyos starti, kuna hilines võistluse eel ujujate kogunemispunkti ehk call room´i. «Pärast Tokyot tegin pausi nii võistlemisest kui treeningutest üldse, et keskenduda ülikooli lõpetamisele. Seejärel võtsin natuke aega iseendale. Eelmise aasta alguses hakkasin uuesti tippspordiga tegelema ning täitsin 2023. aasta kevadel ka paralümpia normi. Nüüd olen vormi lihvinud nii palju kui võimalik,» meenutas Eesti Kunstiakadeemias tööstus- ja digitoote disaini õppinud ujuja.
«Tokyost jäi midagi hinge kripeldama, mul oli palju unetuid öid. Mõtlesin pikalt, mida teha, kuni leidsin, et kui 40-aastasena hakkaks varajane loobumine hinge närima, siis sellest oleks küll kahju. Nii otsustasingi tippsport tagasi tulla ja Pariisi paralümpiamängudele püüelda,» lisas ta.
Seekordsed paralümpiamängud on ajaloolised, kuna esimest korda saavad Eesti televaatajad neile Delfi ja ERRi otseülekannetes kaasa elada. «Parasportlaste jaoks on see väga suur asi, et meie võistlemist kajastatakse ja näidatakse, seeläbi saame oma kogemusi ja saavutusi Eesti rahvaga jagada. Eks see lisab meile natuke pinget, aga iseenesest on ülekannete lisandumine väga lahe ning Eesti paraspordi populariseerimise seisukohalt ülioluline,» arvas Liksor.
Pariisi paralümpiamängud algavad 28. augustil ja lõpevad 8. septembril. Eestit esindavad viis parasportlast: ujujad Matz Topkin, Robin Liksor ja Susannah Kaul, kettaheitja Egert Jõesaar ning debütandist triatleet Laura-Liis Juursalu.
Eestlastest astub esimesena areenile Kaul (võistlusklass S10), osaledes esimesel võistluspäeval, 29. augustil 50 m vabaltujumises. Liksor (võistlusklass SB8) võistleb 30. augustil 100 m rinnuliujumises. 1. septembril teeb Juursalu (PTS5) kaasa naiste triatlonis. Jõesaar (F44, ühendatud klassiga F64) heidab ketast 5. septembril, Kaul (S10) teeb kaasa 100 m seliliujumises 6. septembril ning Topkin (S4) tuleb 50 m seliliujumise starti 7. septembril.