Inspiratsioon: alles 37-aastaselt spordini jõudnud kolme lapse ema lendab Pariisi paralümpiale

Laura-Liis Juursalu Foto: Jake Farra / Eesti paralümpiakomitee

28. augustil algavatel 17. paralümpiamängudel esindab Eestit viieliikmeline koondis. Üks meie koondislastest on triatleet Laura-Liis Juursalu, kelle peamine missioon sporti tehes on hoopiski puuetega noorte triatloni juurde toomine.

Pariisi oma esimesele paralümpiale minev triatleet Laura-Liis Juursalu tunnistas, et suurvõistluse eel valdab teda ärevus. «Kui kuulsin, et sain koha Pariisi paralümpiamängudel, siis süstis see mulle uut motivatsiooni, päris mõnus oli trenni teha.

Olin selleks hetkeks trennidest üsna väsinud ja kurnatud ja kui selgus saabus, siis see ka kohutas ja tõi pisarad silma – mõtlesin, et pean veel edasi pingutama,» rääkis Juursalu Eesti paralümpiakomitee kodulehel.

Juursalu pääses Pariisi mängudele Eesti Paralümpiakomitee poolt esitatud lisakoha taotluse rahuldamise järel, seeläbi pääsesid suurvõistlusele 16 triatleeti.

Tänaseks 44-aastane Juursalu hakkas tõsiselt sportima ja triatloniga tegelema 37-aastaselt, seejärel avastas ta Eesti Triatloni Liidu kaasabil võimaluse läbida kvalifitseerimine ning võistelda paratriatloni PTS5 klassis.

«Kaks aastat tagasi uurisime võimalust Pariisi paralümpial osaleda ja selgus, et see on mõistlik, juhul kui sportlane on suuteline läbima olümpiaraja ühe tunni ja 15 minutiga. Sellise eesmärgi sean endale Pariisis, ilmselt annaks see 10. või 11. koha,» vaagis triatleet.

Treener Margus Tamme juhendamisel paralümpiaks valmistuva pärnulanna lemmikala on jalgrattasõit ning kitsaskohaks ujumine. «Pariisi rattarada on võrdlemisi tehniline ja mulle see iseenesest sobib ja seda on huvitav sõita, ent samas väsitab see korralikult ära. Seega pole kindel, kuidas ma suudan jooksu jaoks jõudu säästa.

Kuuldavasti toimub ujumine ainult allvoolu ning see teadmine võttis raskustunde ära. Ujumist kardan kõige rohkem – pean endale sisendama, et pärast veest väljatulekut ootab mind mu ratas. Minu jaoks algabki võistlemine rattasõidust – enne seda on vaja ujumine ära teha,» sõnas paralümpia debütant.

«Mina ujun sama kiiresti kui tavaline harrastaja, aga need, kes seal tipus on, ujuvad minust ikka märksa kiiremini. Meil on umbes neljaminutiline ajavahe.»

Juursalu nentis, et elu suurima võistluse eel pole tal kerge enesekindlust säilitada. «Mul on ärevus hinges ja olen pigem mures, sest kardan starti ja stardieelset tunnet. Olen alati starti väga kartnud. Kui lähen treeningule, siis mõtlen, et pean harjutama, kuna mul on tulemas tugev võistlus, aga võistluse peale ma üldiselt ei mõtle, kuna muidu ma oma ärevusega väga toime ei tuleks,» selgitas ta.

Pariisis aitavad Juursalul võistlust nautida tema kolm last. «Algselt pidime koos treeneriga Pariisi minema, aga siis teatas keskmine laps, et ka tema tahab kaasa tulla! Tänaseks oleme sealmaal, et kõik kolm last tulevad omal käel Pariisi mulle kaasa elama,» rõõmustas Juursalu.

Paralümpia debüüdist ja tulemusest veelgi olulisemaks peab Juursalu oma eeskujuga teiste puuetega inimeste spordi ja triatloni juurde toomist. «Inimesed arvavad, et triatlon on erakordselt raske ala, aga see polegi nii hirmus, vaid hoopis väga lahe! Loodan väga, et saan julgustada noori triatloni proovima,» ütles Juursalu.

Pariisi paralümpiamängud algavad 28. augustil ja lõpevad 8. septembril. Eestit esindab viis parasportlast: ujujad Matz Topkin, Robin Liksor ja Susannah Kaul, kettaheitja Egert Jõesaar ning debütandist triatleet Laura-Liis Juursalu.

Eestlastest astub esimesena areenile Kaul (võistlusklass S10), osaledes esimesel võistluspäeval, 29. augustil 50 m vabaltujumises. Liksor (võistlusklass SB8) võistleb 30. augustil 100 m rinnuliujumises. 1. septembril teeb Juursalu (PTS5) kaasa naiste triatlonis. Jõesaar (F44, ühendatud klassiga F64) heidab ketast 5. septembril, Kaul (S10) teeb kaasa 100 m seliliujumises 6. septembril ning Topkin (S4) tuleb 50 m seliliujumise starti 7. septembril.