Heiki Nabi tennisemaailma dopinguskandaalist: praegust süsteemi tuleb parandada

Heiki Nabi. Foto: Tairo Lutter

Doping on spordimaailmas palju kurja teinud ja vahele jäänuid tuleb alatasa juurde. Neid, kes suudavad enda nime osavalt puhtaks pesta on vähe, ent nende hulka lisandus sel nädalal tennise maailma esireket Jannik Sinner.

Itaalia tenniseäss andis märtsis toimunud ATP 1000 kategooria turniiril Indian Wellsis dopinguproovi, milles leidus keelatud aine klostebooli jälgi. Seejuures tegi ta seda lausa kahel korral. Keelatud otstarbel kasutatakse antud ainet lihasmassi kasvatamiseks. Samas on sellele ka teised toimeained, mis Sinneri osas kasutusele võeti.

Sinner selgitas osavalt, et keelatud aine jõudis tema kehasse juhuslikult ja tema teadmata. Nimelt oli tema füsioterapeut Giacomo Naldi kasutanud kreemi, milles vähesel määral ka klostebooli leidub. Selgituste põhjal kasutas Naldi ravimit, et parandada oma käel tekkinud lõikehaava. Seda kõike enne, kui ta Sinnerit pärast võistlemist masseeris.

Kiiresti reageerimine tõi edu

«Jannik ja tema meeskond teadsid kiiresti, kuidas võis tema kehasse antud aine jõuda. Viie minuti jooksul hinnati, et tegemist on ainsa võimaliku viisiga ja sellest ka teavitati vajalikke inimesi. Nõnda olid nad väga kiired, et ajutine võistluskeeld tühistataks ja asi ei jõudnud kordagi avalikkuseni,» lausus itaallase treener Darren Cahill.

Jannik Sinner. Foto: Irina R. Hipolito

Tennise puhtuse eest võitlev organisatsioon ITIA võttis antud selgituse arvesse. Nende hinnangul sattuski klostebool maailma esireketi kehasse juhuslikult ja vabastasid ta kõikidest süüdistustest. Kahjuks jäid ikkagi õhku erinevad küsimused, kuna antud teema on vägagi sarnane 2021. aastal Eesti maadleja Heiki Nabi osas toimunuga.

Mäletatavasti leiti Nabi dopinguproovist letrosooli jälgi, mis aitab suurendada lihasmassi kasvamist ja arengut. Keelatud ainet leiti Eesti maadleja A- ja B-proovist. Kogused olid aga meeletult väikesed ja viitasid selgelt sellele, et aine jõudis tema kehasse juhuslikult. Kahjuks ei suutnud Nabi piisavalt olukorda selgitada ja sestap järgnes kaheaastane võistluskeeld, mis minetas võimaluse osaleda 2021. aasta suvel toimunud Tokyo olümpiamängudel. Keelatud ainete tarvitajaks Nabit kunagi ei tunnistatud.

Kuidas vaatab Nabi sel nädalal juhtunule otsa, kui sarnasesse olukorda sattunud Sinner puhta nahaga pääses? Ta on kahtlemata rahul, et süütu sportlane karistamata jäi, ent praegused süsteemid tuleks üle vaadata.

«See süsteem peaks olema ühtne. Praegu pole mingit konkreetsust. Kui on tegemist saastumisega või juhuslikust kokkupuutest tekkinud probleemiga, siis tuleks antud rikkumine tühistada. Meie lähiriikides on sarnaseid juhtumeid olnud veel, aga seal nähti kohe, et tegemist on saastumisega ja süüdistustest loobuti,» lausus Postimehega vestelnud Nabi.

Erinevalt Sinnerist ei suutnud Nabi viivitamatult leida lähtepunkti, kus ta dopinguainega kokku võis puutuda. Kui itaallasel ja tema meeskonnal kulus selleks viis minutit, siis Nabi pidi esmalt üldse tutvuma letrosooliga, kuna tal polnud aimugi, millega tegu. Sestap ei olnudki võimalik mõne minuti jooksul antidopingule selgitust jagada.

Süütuid ei tohi karistada

«See on ainult suurepärane, kui teatakse, kuidas antud keelatud ainega kokkupuude võis tekkida. Kui mina teadnuks viivitamatult, mis on letrosool ja kus seda leida võib, siis andnuks ka viivitamatult võimalikud selgitused,» tõdes Nabi, kes enda sõnul pidi halvast analüütilisest leiust teada saades otsingumootorite abil letrosooli kohta uurima hakkama. «Mind valdas tol hetkel segadus ja pidin hakkama nullist kõike uurima.»

Kui Sinneri dopingulugu avalikuks sai, siis olid väga paljud tennisistid pahased. Kurjad poldud mitte Itaalia tennisisti, vaid hoopis praeguse kontrollsüsteemi peale. Nendega ühes paadis on ka Nabi, kelle sõnul tuleks kõik vaidluskohad dopingujuhtumites kaotada.

«Praegust süsteemi tuleks parandada. Kui laborist tulnud näitaja viitab selgelt saastumisele, siis tuleks antud rikkumine välistada täielikult. Tänasel päeval, kus saastumist üha enam, võib erinevate dopinguainetega kokku puutuda nii loomalihas, tablettides kui ka pelgalt klaasist juues. Süütuid ei tohi lihtsalt karistada, kui ülitundlikes testides avastatakse halb analüütiline leid.

Pigem lubada need patused, kes oskavad sellistest nanokogustest kasu lõigata, võistlema, kuid süütuid ei tohi risti lüüa. Kui keegi on nõnda kaval, et suudab tolmukübeme suurusest keelatud ainest kasu lõigata, siis las ta olla. Raske uskuda, et selline kogus võiks kedagi aidata. Selline totter püüdmine tuleks kahtlemata lõpetada,» lõpetas Nabi.