Pariisi lendav Eesti ujuja: tavaliselt ilmub paralümpiaks välja mõni hiinlane, kellest varem kuulnud pole

Copy
Matz Topkin
Matz Topkin Foto: Jake Farra / Eesti paralümpiakomitee

28. augustil algavatel 17. paralümpiamängudel esindab Eestit viieliikmeline koondis. Üks meie koondislastest on ujuja Matz Topkin, kes läheb oma teisele paralümpiale hea enesetunde ja rõõmsa meelega. Kõrgeid eesmärke ta seada ei söenda, aga finaalikoht on kindlasti esmane siht.

«Kõik on väga hästi! Midagi negatiivset pole siiamaani olnud – vigastused pole mind kimbutanud ja tervis on korras. Kaks head laagrit on seljataga, kus sain vormi lõppviimistlusega tegeleda,» kõneles Topkin Eesti paralümpiakomitee kodulehel.

S4 klassis võistlev Topkin sai kolm aastat tagasi Tokyos 50 m seliliujumises kuuenda (aeg 45,42) ning 50 m vabaltujumises 14. koha (43,91). «Mulle üldiselt ei meeldi eesmärkidest rääkida. Kindlasti tahan finaali jõuda, siis vaatame edasi,» jäi mees tagasihoidlikuks.

Oma peamisteks konkurentideks loeb Topkin maailmarekordimehest venelast, kelle kaasalöömine hetkel küsimärgi all, samuti Tšehhi, Uus-Meremaa ja Mehhiko atleete. «Tavaliselt ilmub paralümpiamängudeks välja mõni hiinlane, kellest varem kuulnud pole ja on üllatavalt hea tasemega,» lisas ta.

Sarnaselt Pariisi olümpiamängudele peetakse ka paralümpiamängude ujumisvõistlused Euroopa suurimas sisehallis, Paris La Défense Arenal, kuhu eelnevalt rajati ajutine bassein. Üllatusterohke ja ebatavaline hall ei võimalda võimalikest medaliaegadest rääkida, ent võiks anda eelise Matzi-masti meestele.

«Paralümpia bassein pole päris selline, millega tippvõistlustel harjunud oleme. Selle madal põhi ja omalaadne disain võivad aegu mõjutada, aga ei oska öelda, millises suunas. Tavaolümpia näitas, et kergematel ujujatel on seal suurte «tankide» ees mõningane eelis. See võib ühtlasi tähendada, et mul läheb seal hästi, aga samas muidugi ei pruugi. Lähen kohale ja eks siis vaatame, kuidas tingimused on,» rääkis paralümpiaujuja.

Kui Tokyos võistles Topkin kahel alal, siis Pariisis tuleb ta starti üksnes 50 m seliliujumises, hüpates basseini eelviimasel võistluspäeval, 7. septembril. «Otsustasin, et seekord lähen avatseremooniaks kohale, seega saan pisut alla kahe nädala Pariisi paralümpiakülas olla ja sealset melu nautida.

Esimesed päevad saan vabamalt võtta ja ringi vaadata, siis jääb piisavalt aega, et täielikult oma alale keskenduda. Treenin loomulikult iga päev, aga hiline start annab alguses võimaluse nautida,» kirjeldas ta oma Pariisi ajaplaani.

Eesti Paralümpiakomitee juhatusse kuuluv Topkin tunneb koos teiste koduste atleetidega heameelt, et esimest korda saab paralümpiamängudele otseülekannete vahendusel kaasa elada – otsepilti pakub Delfi TV ning kokkuvõtteid ERR.

«Usun siiralt, et seeläbi algab uus ajajärk Eesti paralümpialiikumises. Meie sportlastena teame, kui põnev paralümpial toimuv on. Loodan südamest, et ülekannete abil näeb ja mõistab seda ka laiem Eesti spordipublik,» oli Topkin optimistlik.

Pariisi paralümpiamängud algavad 28. augustil ja lõpevad 8. septembril. Eestit esindavad viis parasportlast: ujujad Matz Topkin, Robin Liksor ja Susannah Kaul, kettaheitja Egert Jõesaar ning debütandist triatleet Laura-Liis Juursalu.

Eestlastest astub esimesena areenile Kaul (võistlusklass S10), osaledes esimesel võistluspäeval, 29. augustil 50 m vabaltujumises. Liksor (võistlusklass SB8) võistleb 30. augustil 100 m rinnuliujumises. 1. septembril teeb Juursalu (PTS5) kaasa naiste triatlonis. Jõesaar (F44, ühendatud klassiga F64) heidab ketast 5. septembril, Kaul (S10) teeb kaasa 100 m seliliujumises 6. septembril ning Topkin (S4) tuleb 50 m seliliujumise starti 7. septembril.

Märksõnad

Tagasi üles