EOK presidendiks pürgiv Teigamägi rahastusest: loodan, et olukord paraneb

Erich Teigamägi Foto: Tairo Lutter

Eesti kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi on hetkeseisuga sisuliselt ainus isik, kes on kinnitanud, et kandideerib Eesti olümpiakomitee (EOK) presidendiks. Veerand sajandit spordijuhtimisega seotud olnud Teigamägi avaldas lootust, et spordirahastuse seis paraneb, kuid ei osanud öelda, kas ja kui palju riigi kärpekirves EOKd ja sporti laiemalt puudutab.

Viimased kaheksa aastat on EOK juht olnud Urmas Sõõrumaa, kes pole veel teatanud, kas kandideerib presidendiks ka kolmandaks ametiajaks. EOK presidendi või laiemalt juhtorganite valimised toimuvad 11. oktoobril ning oma kandidatuur tuleb üles seada neli nädalat enne valimisi ehk 13. septembriks.

Teigamägi arvas, et mitte kunagi varem pole suveolümpia lõpu ja EOK presidendivalimiste vahel olnud nii väike ajavahemik kui tänavu. Ta kinnitas Vikerraadiole antud intervjuus, et töö kandideerimiseks vajaliku 15 EOK liikme toetushääle saamiseks käib.

«Vikerhommikus» antud intervjuus selgitas Teigamägi, miks ta EOK presidendiks kandideerib. «Ma olen väikeettevõtja, härra Sõõrumaa on suurettevõtja. Ma olen umbes 25 aastat olnud spordi administratiivse juhtimise juures kergejõustikuliidus, natuke üritusi ja võistlusi organiseerinud. Ma olen kolmandat perioodi Euroopa kergejõustikuliidu nõukogu liige. Vastavalt põhikirjale ma sinna rohkem kandideerida ei saa. Saaksin kandideerida presidendiks, aga väiksest riigist Euroopa kergejõustikuliidu presidenti pole tulnud ja suure tõenäosusega ei tule ka.

«Olen olnud EOK juhatuses ehk täitevkomitees kaheksa aastat ehk kaks perioodi. Nüüd kolmandal perioodil olen asepresident. Rääkides päris isiklikust vaatenurgast, siis on mõte selles, et spordile oma teadmisi veel jagada. Neid, mis ma olen nende vabatahtlike ametite juures saanud ja kogenud. Selles ametis oleks minu hinnangul võimalik seda edasi teha. Ja ma tunnetan, et minus on veel midagi pakitsemas, et jagada ja anda,» rääkis 54-aastane Teigamägi.

Ta ei teinud saladust, et saavutussport tiirleb paljuski raha ümber. «Raha on selline omapärane küsimus. Ühtegi protsessi ei tee ilma rahata. Meil on vaja ujulat, üht-, teist- või kolmandat tüüpi esindushalli, teatud talialade harrastamiseks vajalikke infrastruktuuriobjekte ja meil on vaja tipptreenereid. Ühtegi neist rahata ei püstita. Paljud alad teevad konkursse ja palkavad välistreenereid, aga nemad soovivad natuke rohkem palka saada, kui kodutanumalt pärit treener. Lisaks kaasnevad välismaalt tuleva inimesega teatud kulud.

Raha ei ole palju juurde tulnud. Tõsi, Team Estonia projekt tõi ja loodame siiralt, et see projekt pälvib valitsuse heakskiidu ka tulevikus vaatamata hetkel olevatele kurbadele toonidele. Eelarvetasakaaluks planeeritakse maksutõuse, kui ka kulude kärpimist. Ma detaile ei tea, aga jutud ütlevad, et ka spordivaldkonnas. Eks lähinädalatel paistab. Sellest ei tasu ennast mõjutada lasta, sporti tehakse ikka edasi. Ma ise loodan, et olukord paraneb,» rääkis Teigamägi.