:format(webp)/nginx/o/2024/08/26/16316177t1h6d68.jpg)
Olümpiamängud Pariisis on spordisõpradel veel hästi meeles, ent atleedid hakkavad plaane seadma juba järgmiseks spordipeoks Los Angeleses. USA suurlinnas saab näha viit uut spordiala, kus medaleid jagama hakatakse. Postimees püüdis selgeks teha, millised on Eesti võimalused uutel medalialadel.
Los Angeleses on programmis koguni 36 spordiala, mida on nelja võrra enam Pariisi mängudest. Kui teistele aladele teeb ruumi suurvõistluselt lahkuv breiktants, siis juurde tulevad pesapall, kriket, lacrosse, lipujalgpall (flag football) ja squash. Kaks viimast on seejuures olümpiaprogrammis esimest korda.
Eestis on need alad veel küllalt lapsekingades, ent etteruttavalt võib öelda, et vähemalt üks päiksekiir paistab ka meie õuele. Nõnda on lootust, et Eesti sportlane jõuab vähemalt ühel uuel spordialal olümpiamängude võistlustulle. Viimase 10 uue olümpiaalaga pole meil ainsatki olümpiasportlast tekkinud. Kas sellele pannakse Los Angeleses punkt, näitab juba aeg...
Sinises kirjas alad lisandusid, punases kadusid kavast
2028 Los Angeles (36 ala): pesapall/softpall, kriket, lipujalgpall, lacrosse, squash | breiktants
2024 Pariis (32): breiktants | karate, pesapall/softpall
2020 Tokyo (33): pesapall/softpall, karate, sportronimine, rula, surf
2016 Rio de Janeiro (28): olümpiaragbi, golf
2012 London (26): pesapall/softpall
2008 Peking (28): -
2004 Ateena (28): -
2000 Sydney (28): taekwondo, triatlon
1996 Atlanta (26): softpall
1992 Barcelona (25): sulgpall, pesapall
1988 Soul (23): lauatennis, tennis
1984 Los Angeles (21): -
1980 Moskva (21): -
1976 Montreal (21): -
1972 München (21): vibulaskmine, käsipall, judo
1968 Mexico City (18): judo
1964 Tokyo (19): judo, võrkpall
1960 Rooma (17): -
1956 Melbourne (17): -
1952 Helsingi (17): -
1948 London (17): polo, käsipall
1936 Berliin (19): korvpall, aerutamine, käsipall, jalgpall, polo
1932 Los Angeles (14): laskmine | jalgpall
1928 Amsterdam (14): maahoki | laskmine, tennis, polo, ragbi
1924 Pariis (17): vibulaskmine, maahoki, köievedu (iluuisutamine ja jäähoki liigutati taliolümpia programmi)
1920 Antwerpen (20): vibulaskmine, poks, maahoki, tõstmine, polo, ragbi, iluuisutamine, jäähoki
1912 Stockholm (14): ratsutamine, moodne viievõistlus | vibulaskmine, poks, maahoki, lacrosse, jeu de paume (tennise eelkäija, polo, rackets (reketsport), ragbi, mootorpaatide võidusõit, iluuisutamine.
1908 London (22): maahoki, iluuisutamine, purjetamine, laskmine, Jeu de paume (tennise eelkäija), polo, rackets (reketsport), ragbi, mootorpaatide võidusõit | golf, roque (Ameerika kroket), tõstmine
1904 St. Louis (16): lacrosse, roque (Ameerika kroket), tõstmine, maadlemine, poks, vettehüpped | Baski pelota, kriket, kroket, ratsutamine, polo, ragbi, purjetamine, laskmine
1900 Pariis (19): vibulaskmine, Baski pelota, kriket, kroket, ratsutamine, jalgpall, golf, polo, sõudmine, ragbi, purjetamine, köievedu, veepall | tõstmine, maadlemine
1896 Ateena (9): (ilu)võimlemine, kergejõustik, (maantee)jalgrattasõit, vehklemine, laskmine, ujumine, tennis, tõstmine, (kreeka-rooma) maadlus
Ent nüüd tagasi teema juurde. Alustame pesapallist, kus on varem selgitatud välja kuus olümpiavõitjat, ent näidisalana on olnud kavas juba 1900. aasta spordipeol Pariisis. Esimesed medalid jagati välja 92 aastat hiljem Barcelonas, kus esimeseks olümpiavõitjaks krooniti Kuuba meeskond. Just nemad on aegade edukaim koondis pesapallis kolme kulla ja kahe hõbedaga. Olümpiavõitu on saanud tunda veel Jaapan, USA ja Lõuna-Korea.
Eesti pole pesapallis kunagi olümpiamängudel osalenud ja suure tõenäosusega ei tehta seda ka Los Angeleses nelja aasta pärast. Meie pesapalliliidu teatel on hetkel seda spordiala harrastamas Eestis 80 inimest. Seejuures on olemas neli meeskonda. Pesapalliliidu juhatuse liige Tauno Koppel näeb, et potentsiaali on sellel spordialal ka Eestis.
/nginx/o/2024/08/26/16315968t1h1d83.jpg)
«Potentsiaali näen ma igal spordialal ja mistahes riigis. Asi on lihtsalt suhtumises. Eesti jaoks on pesapall tõepoolest võõras ja keerulise reeglistikuga sportmäng, mis nõuab palju ressurssi, häid treenereid ja vabatahtlikke. Kahjuks on meil neid ühe käe sõrmedel võimalik ette lugeda,» võttis Koppel Eesti pesapalli lühidalt kokku.
Eesti pesapallikoondis on osalenud aastate jooksul kolmedel Euroopa meistrivõistlustel, kus kuulutakse C-divisjoni, mis on madalaim. Samuti on U12 vanuseklassi noortekoondis, kes tänavu mängis Poolas Little liigas.
Koppel ei varja, et pesapalli arenemiseks on vaja ennekõike taristut parandada, mis nõuab kõvasti finantse. Eestis on üks pesapalliväljak, mis asub Kostiveres ning harrastajad Sakus ja Kiilis peavad leppima platsidega, kus tavapäraselt jalgpalli mängitakse. Treeninguid tehakse mõistagi ka saalides ja võimalusel saaks kasutada ka jalgpallihalle.
Kuidas aga jõuab üks koondis olümpiamängudele? Kadalipp on äärmiselt karm ning Eesti koondis peaks midagi muinasjutulist korraldama. «Esialgu tuleb võita Euroopa meistrivõistluste B-divisjon ja jõuda tugevaimasse A-gruppi, kus mängivad meie maailmajao 16 koondist. Olümpiamängudele jõudmiseks tuleb selles seltskonnas saavutada finaalikoht.
See pole kindlasti midagi võimatut, ent keeruline siiski. Mängida tuleb ikkagi tugevate Saksamaa, Hollandi ja Hispaania koondisega. Näiteks Leedu on nüüd selles seltskonnas, ent olümpiamängudele jõudmiseks tuleb neilgi kõvasti vaeva näha,» kostis Koppel.
Nõnda, arvestades praegust olukorda, võib kergemat sorti mürki võtta, et Eesti pesapallikoondist me Los Angeleses võistlemas ei näe. Kuidas on aga lood kriketiga?
Jalgpalli järel maailma populaarsuselt teine spordiala on ennekõike menukas Aasias ja Suurbritannia mõjusfääris olevates riikides. Eestis on see tasapisi suuremaks arenemas ja võrreldes pesapalliga on harrastajaid kõvasti enam. 2024. aastal osales Eesti kriketiliidu korraldatud turniiridel või liigades 369 meest, naist ja last. Samuti on olemas nii meeste kui ka naiste rahvuskoondis, kes võistleb rahvusvahelisel tasemel. Lisaks kõigele saavad novembris meie kriketinoored panna Austrias end proovile Euroopa võistkondade vastu.
Eesti kriketiliit teeb endast kõik, et järelkasvu aina suurendada. Möödunud aastal osales Eestis 1700 koolinoort kriketitundides, kus tutvustati spordiala ja tehti selgeks peamised reeglid. Tänavusel kooliaastal kavatsetakse kaasata programmi koolid nii Tartust kui ka Jõgevalt. Ühtekokku püütakse kriketiga jõuda enam kui 3000 koolinooreni, mis loob kindlasti hea pinnase spordiala populaarsemaks muutmiseks Eestis.
/nginx/o/2024/08/26/16315943t1h42fd.jpg)
Eesti kriketiliidu kommunikatsioonijuht David Robson tõdes ausalt, et meie koondisel pole võimalik 2028. aastal olümpiamängudele kvalifitseeruda. Nimelt jõuavad spordipeole ainult kuus meeskonda ja kuus naiskonda ning valik pannakse paika maailma edetabeli põhjal. Praeguse seisuga oleksid nendeks riikideks India, Austraalia, Inglismaa, Lõuna-Aafrika Vabariik, Uus-Meremaa ja Pakistan. Eesti meeskonna leiab näiteks tabelirea 72. positsioonilt ja naiskonna koha võrra kõrgemalt.
«Kui olümpiamängudele kvalifitseerumine käib edetabeli põhjal, siis ei teki Eestil võimalust sinna jõudmiseks. Loodetavasti kriket püsib pikemalt olümpiaprogrammis ja sinna kaasatakse rohkem koondiseid. Sellisel juhul korraldataks kvalifikatsiooniturniirid, kus ka Eesti võimalused paraneksid,» ütles Robson, kelle hinnangul pole reaalne, et Eesti tõuseks kunagi maailma edetabelis kuue parema hulka.
Kui rääkida veel varem olümpiaprogrammis olnud spordialadest, siis Los Angeleses teeb tagasituleku lacrosse, kus varem on medaleid jagatud 1904. ja 1908. aastal. Seni on kuldmedaleid noppinud ainult Kanada meeskonnad, kus see spordiala on kõige populaarsem.
Los Angeleses Eesti koondist lacrosse'i võistlustel osalemas ei näe, kuna antud alaliit pole Maarjamaal tegev. Mõned aastad tagasi küll püüti selle populaarsust kasvatada, ent seni pole sellest midagi välja tulnud.
Esimest korda olümpiamängudel kavas olevate lipujalgpalli ja squash'iga on aga oluliselt optimistlik seis.
Lipujalgpall ehk kontaktivaba Ameerika jalgpall on juba praegu USAs kõvasti kõneainet pakkumas ning mitmed sealsed sporditähed soovivad kodumaad olümpiamängudel esindada. Lühikese ajaga on ka Eestis see spordiala jumet võtmas ja kiiresti on tekkinud kaks meeskonda.
/nginx/o/2024/08/26/16315941t1h4ea7.jpg)
«Treeninguid saab lipujalgpallis teha nii Tallinnas kui ka Tartus. Potentsiaali on sellel Eestis rohkem kui näiteks Ameerika jalgpallil. Kõigele aitab kaasa fakt, et treeningule saabuja ei pea füüsiliselt jõudu katsuma meestega, kellel eelnevalt kogemusi Ameerika jalgpallist. Lipujalgpallis taandub kõik kiiruslikele eeldustele, koordinatsioonile ja iseseisvale õppimisele,» lausus Eestis lipujalgpalli arengu eest seisev Martti Poom, kes tõi lipujalgpalli ühe suure eelise välja.
«See on küllalt odav spordiala, millega tegeleda. Treeningutel osalemiseks on tarvis ainult putsasid, hambakaitsmeid ja treeningriideid. Kaitsmed on seejuures lihtsalt ennetavaks abiliseks, kuna keegi teine peale sinu enda vigastusi tekitada ei saa.»
Poom tõi kiiresti välja lipujalgpalli suurima kitsaskoha Eestis. Nimelt pole sellega võimalik tegeleda paljude jaoks normaalsetel kellaaegadel ehk treeningud lõppevad tihti hilisõhtul. See ei loo parimat platvormi noorte meelitamist lipujalgpalli juurde.
«Sel aastal käisime ala tutvustama Jüri koolis. Lõbuga mängisid seda nii poisid kui ka tüdrukud. Kahjuks on uue spordiala arenemine tehtud Eestis keeruliseks. Taas käib kõva liikumine, et saada veelgi enam lapsi jalgpalli juurde. Neile antakse ka parimad saali- või väljakuajad ja sellega mõjutatakse vanemate valikuid. Kui mõelda, et meil on treeningud vahemikus kell 20–22, siis 14-aastaseid noori väga palju lipujalgpalli juurde ei lubata.
Lootsime, et Tallinna Kingsiga Baltimaade meistriks tulemine aitab olukorra parandamisele kaasa, ent reaalsus oli hoopis vastupidine,» kostis Poom.
/nginx/o/2024/08/26/16315938t1h5328.jpg)
Lipujalgpalli suureks miinuseks on ka alaliidu puudumine. Nõnda ei saa rääkida isegi Eesti koondisest, kes mõnel suurturniiril osaleda saaks. Sestap tuleb enne olümpiamängudele jõudmist need aspektid täita. Kui suureks hindab Poom tõenäosust, et loodavat Eesti koondist võiks Los Angeleses võistlustules näha?
«Arvestades seda, et olümpiamängudel pole lipujalgpall kindlasti suurem kui praegu 3x3 korvpall, siis on Eesti koondise mängud 2028. aasta olümpial vähetõenäolised. Nõnda ongi meie lähim eesmärk alaliidu loomine. Olümpiamängud peavad jääma praegu tagaplaanile, olgugi, et seal võistelda oleks uskumatu võimalus. Reaalsuses peame otsima enne mängukogemust ja seejärel otsima võimalust Euroopa meistrivõistlustele jõudmiseks,» lausus Poom, kelle plaan on jätkuvalt Eestis lipujalgpalli populaarsemaks muuta, kuna vähemalt Tallinnas saab sellega tegeleda aasta ringi.
Lõpetuseks jõuame aga spordiala juurde, kus võiks vähemalt paberil olla Eesti sportlaste võimalused parimad. Tegemist on squash'iga, kus USAs rühib maailma paremikku 20-aastane Eveli Mälk, kes on kroonitud kolmekordseks Eesti ja korra Baltimaade meistriks. Pärnust pärit Mälk on esimene Eesti squash'imängija, kes on saanud võimaluse täisstipendiumi abil USAs ülikooli astuda. Seda kõike pakkus talle Philadelphias asuv Drexeli ülikool, mis kuulub USAs 100 parema hulka.
Mälk rääkis Postimehele, kuidas selline asi üldse võimalik on, et Pärnust minnakse squash'i abil Philadelphia ülikooli.
«Kõik sai alguse sellest, et põhikoolis tegeles minu klassijuhataja squash'iga. Pärnus asuva klubi treener tuli spordiala meile tutvustama ja mõtlesin proovida. Ka kehalise kasvatuse õpetaja utsitas veidi ja nõnda läksin.
:format(webp)/nginx/o/2024/08/26/16315987t1h7777.jpg)
Mulle meeldis see ja proovisin järjest paremaks saada. Tundub, et tuli küllalt hästi välja, kuna kolm aastat tagasi toimunud Euroopa juunioride võistlustel jäin ülikoolile silma. Minu tegemisi jälgiti ja nemad soovisid mind väga USAsse. Kusjuures tekkis see variant ikka küllalt viimasel hetkel, kuna esialgu ei plaaninud pärast gümnaasiumi üldse ülikooli minna,» lausus Mälk, kes ei suutnud tegelikult alguses uskuda, et reaalselt squash'i abil õnnestub tal USA ülikooli jõuda.
«See oli minu unistus küll, aga mõtlesin, et kes see ikka squash'iga USAsse pääseb. Kui stipendiumi pakuti, siis ei olnud pikalt mõtlemist.»
Mälk lõpetas Drexelis esimese hooaja, ent see läks täielikult vigastuste nahka. Nõnda oli tal esimene aasta võõrsil väga keeruline, kuna lisaks mängupausile püsis ka suur koduigatsus. Tänaseks on probleemid möödunud ja algav hooaeg näitab, kas USAsse minemine oli ikkagi õige otsus.
:format(webp)/nginx/o/2024/08/26/16315990t1h80b3.jpg)
Vähemalt üks on selge, et USAs on squash võimas spordiala, kus on võimalus suurt karjääri teha. Samuti on tingimused võrreldes Eestiga nagu öö ja päev.
«USAs on meeletult squash'iklubisid. Paistab kohe silma, et seda spordiala hinnatakse küllalt kõrgelt. Squash'i panustatakse raha ja eesmärk on kasvatada maailmatasemel noormängijaid. Juba esimese aasta põhjal võin öelda, et antud süsteem toimib hästi,» hindas Mälk, kelle arvates pole tegelikult üldine seis Eestis squash'iga kuigi positiivne.
«Eesti squash ei kuulu kahjuks veel Euroopa paremikku. Häid noormängijaid pole peale kasvamas ja päeast mind on küllalt suur auk. Sestap peab kahetsusega kinnitama, et tase on üsna madal.»
Seda kõike kinnitab ka squash'i maailma edetabel, kus 200 parema hulgas pole ainsatki Eesti meest või naist. Samas vähemalt Mälk hindab, et sinna jõudmine pole mingi probleem. Taas mängib rolli raha, kuna edetabelis teenitakse punkte ainult välismaal toimuvatel turniiridel, kus osalemiseks tuleb endal finantsi leida. Mälk ise ei tohi veel turniiridel käia, kuna ülikoolisportlastel pole lubatud profileiba maitsta.
Mälk kinnitas vähemalt, et 2028. aasta olümpiamängud on tema suur eesmärk ja nelja aastaga näeb ta sinna jõudmist täiesti reaalsena. Enne tuleb lihtsalt oma mängu kallal palju vaeva näha, kuna parandamisruumi leiab pidevalt.
«See mäng kütkestabki mind nõnda palju, kuna pidevalt annab uusi asju õppida. Pisiasju on meeletult, mida muuta. Ennekõike tuleb siiski lihvida liikumist ja löögitehnikat veelgi paremaks. Lisaks tõsta kiiruslikku võimekust,» lausus Mälk, kes tunnistas ausalt, et poleks kunagi uskunud squash'i jõudmist olümpiamängudele.
«Kui Pariisi mängudeks valiti squash'i asemel hoopis breiktants, siis tunnistan ausalt, et lootus kadus täielikult. On ju alates 2012. aasta Londoni mängudest püüdnud squash maailma suurimale spordipeole pääseda. See tundus kõik nii lootusetu,» lisas Mälk, kes pikemas perspektiivis loodab squash'iga profileiba teenida ja vähemalt maailma 20 parema hulka kerkida.
Nõnda on Eesti spordisõpradel, mida oodata, kuna vähemalt üks Eesti squash'imängija püüdleb olümpiamängude suunas. Sellega võib-olla lõppeb ka Eesti spordi nukker seeria uute olümpiaalade suhtes.
:format(webp)/nginx/o/2019/07/18/12376713t1h81c9.jpg)