«Minu poole on pöördunud EOK liikmed ning uurinud, kas ma oleksin valmis kandideerima. Kuna neid pöördujaid oli lõpuks juba üksjagu palju, kaalun nüüd tõsiselt kandideerimist. Soovin seda teha siis, kui näen, et minu ideedel sellest, kuidas korraldada Eesti spordielu ja meie ühiskonna liikumisharrastuse ja -harjumuste kujundamist, on laiemat kandepinda. Selle väljaselgitamisega nüüd tegelengi,» sõnas Kersti Kaljulaid pressiteate vahendusel.
Ta tõi välja, et iga EOK presidendi üks peamisi rolle on tagada spordi jätkusuutlik rahastamine ning toetajateringi laiendamine. Aga selle kõrval peab EOK saama näiteks ka spordieetika eestkõnelejaks, vajadusel ka puudustele osutajaks ning mitte kunagi olema neis teemades möödavaataja. «Spordieetika valdkonnas kerkib alati ka küsimus, kas võimalused on võrdsed? Maa- ja linnanoortele, parasportlastele, Eesti päritolu ja teise kultuuritaustaga Eesti noortele, poistele ja tüdrukutele? Või kas ka 40, 50 või 75 aastastega on arvestatud, kui selles vanuses huvilisi leidub?,» osutas Kaljulaid veel ühele olulisele väljakutsele.
Ta tõstis esile ka liikumisharjumuste kujundamist: «Me peame ühiskonnana üksteist innustama rohkem igapäevaselt liikuma. Meie spordipüramiidi aluseks on suur hulk lapsi ja noori, kellele liikumine on koolipäevas sisalduv puhkus vaimsest tööst. Aga siin on ka kesk- ja vanemaealised, kes hoiavad liikudes üleval head tuju ja all Tervisekassa ravikulusid. Vanemad on eeskujuks lastele ja sõprade eeskuju nakatab igas vanuses inimesi. Nii et kui eelmine aasta oli Eestis kuulutatud liikumisaastaks, siis tegelikult ei tohiks meil ühiskonnana olla madalamat ambitsiooni kui see, et iga aasta peab olema liikumisaasta,» ütles president Kaljulaid.