Pöörastel kiirustel kihutavad eestlannad unistavad olümpiapiletist

Copy
Emma Triin Seer (vasakul) ja Katariina Theresa Tomingas rühivad tasapisi kelguspordis tipule lähemale. Eesmärgiks on võetud olümpiamängudele jõudmine ja seal ka tulemuse tegemine.
Emma Triin Seer (vasakul) ja Katariina Theresa Tomingas rühivad tasapisi kelguspordis tipule lähemale. Eesmärgiks on võetud olümpiamängudele jõudmine ja seal ka tulemuse tegemine. Foto: Facebook / International Luge Federation

Eestis on talisport olnud aastaid kõvasti au sees, ent üks ala on selgelt varjus püsinud. Selleks on kelgusport, mis püüab üha suuremate sammudega esile kerkida.

Eesti kelgutamise hiilgeajad jäävad eelmise sajandi lõppu, kui meie riigil oli kaks olümpiasportlast. Helen Tammsalu (varem Helen Novikov) on ainus, kes on saanud eestlastest kelgutamises olümpiamängudel tulemuse kirja. Nii 1994. aastal Lillehammeris kui ka neli talve hiljem Naganos võistlustules olnud Tammsalul õnnestus olümpiadebüüdil teenida naiste üksiksõidus 19. koht. Jaapanis jäi tema saagiks 20. koht. 1998. aasta Nagano mängudel oli võistlustules ka Andrus Paul, ent ta diskvalifitseeriti ja seetõttu jäi ka tulemuseta.

Sel sajandil pole enam ükski Eesti sportlane suutnud olümpiamängudele pürgida. Eesti Kelguspordi Liit on võtnud eesmärgiks see nukker seeria lõpetada ja alustanud tõsist tööd järelkasvuga. Kui skeletonisõidus kuulub Eesti koondisesse Lätis sündinud Darta Zunte, kes on juba spordisõbrale tuttav, siis kelgutamises püüavad maailma tipule järjest lähemale jõuda kaks noort neidu. Tegemist on Emma Triin Seeriga ja Katariina Theresa Tomingasega, kes tegelikult on teist põlve kelgusportlased.

Tagasi üles