Eesti vutikoondis peab võitlema selle nimel, et mitte otse mudaliigasse kukkuda (1)

Copy
Eesti jalgpallikoondislased enne Rahvuste liiga mängu Slovakkiaga. Tagareas vasakult Mihkel Ainsalu, Rauno Sappinen, Karl Jakob Hein, kapten Karol Mets.
Eesti jalgpallikoondislased enne Rahvuste liiga mängu Slovakkiaga. Tagareas vasakult Mihkel Ainsalu, Rauno Sappinen, Karl Jakob Hein, kapten Karol Mets. Foto: Mihkel Maripuu

Jalgpalli Rahvuste liiga mängud on hoo sisse saanud ning on paras aeg heita pilk mõnele võistlussüsteemis tehtud muudatusele. Kaks kaotust saanud Eesti koondis peab võitlema iga värava nimel.

Ja mitte ainult Eesti, see käib eriti B- ja C-liigas kõigi koondiste kohta. Nimelt pääseb Rahvuste liiga tulemuste põhjal taas järgmise suurturniiri (MM 2026) play-off'i, teisalt aga langes C-liigast nüüd kaks meeskonda otse D-ehk mudaliigasse.

Alustame kõrgemalt poolt. Et 2026. aasta MMil osalejate arv suurendati 32-lt 48-le ning Euroopa kvoot 13-lt 16-le, muutub koos sellega siinmail ka valiksüsteem. Moodustatakse koguni 12 alagruppi, kus igaühes mängib neli-viis meeskonda. Iga grupi võitja pääseb otse MMile, teise koha saajad aga lähevad play-off'i. Lisaks pääseb play-off'i neli meeskonda Rahvuste liiga üldjärjestuse põhjal – tegemist on siis nendega, kes MM-valiksarja grupis kahe esimese seast välja jäävad.

Tagasi üles