/nginx/o/2011/12/17/880168t1hf5f2.jpg)
Triin Aljand täitis esimese Eesti ujujana Londoni olümpiamängude A-normi.
Olümpiapileti lunastanud Aljandit segab kannavalu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kivi langes südamelt,» rõõmustas Hollandis Eindhovenis peetud rahvusvahelisel ujumisvõistlusel 50 meetri vabaujumises Londoni olümpia A-normi täitnud Triin Aljand.
Kuu aega tagasi Amsterdamis peetud võistlustel ujus Aljand 25,29, jäädes kahe sajandiksekundiga olümpianormile alla. «Kuna Amsterdamis jäi nii vähe puudu, siis ikka natuke lootsin, et äkki nüüd tuleb ära,» tõdes 26-aastane Aljand. «Tegelikult ajastame vormi alles maikuiseks EMiks, praegu tundub küll, et läheb tõusvas joones.»
Aljand pääses Eindhovenis kuuenda ajaga finaali, ujudes 25,16 ehk olles A-normist 11 sajandikku kiirem. Finaalis ujus ta 25,31 ja sai 5. koha. Nelikvõidu võtsid hollandlannad, esikoha sai ajaga 24,10 Ranomo Kromowidjojo.
«Mul läks natuke kergemaks, sest ei pea enam mõtlema, kas Jane (Trepp – toim) täidab A-normi või mitte,» muheles Aljand. «Aga ma loodan, et ta teeb ka selle ikkagi ära!»
Kuigi olümpiapilet valmistas Aljandile mõistagi rõõmu, on meepotis ka väike tõrvatilk – jaanuari lõpust saadik on teda kimbutanud kannavalu. «Meil pole vastust, me ei tea, millest see on,» lausus Aljand nõutult. «Muidu on kõik hästi läinud, haige pole olnud, aga vasaku jala kannaga on probleeme. See segab ka ujumist, mõned päevad on paremad, mõned halvemad.»
Aljandi sõnul tabas valu teda ootamatult. «See ei saa olla ülekoormusest, sest sellel ajal kui kand valutama hakkas, olid meil väga kerged treeningud ja ma ei löönud kanda ka kuskile ära,» rääkis ta. «Kui nüüd koju lähen, lasen pildi teha, et vaadata, mis seal täpselt on. Loodan, et pole midagi hullu.»
Nädalavahetusel täitsid Londoni olümpia B-normi Andres Olvik ja Pjotr Degtjarjov.
Olvik täitis normi Espoos toimunud Soome-Eesti maavõistlusel 100 meetri seliliujumises, püstitades ajaga 55,64 Eesti rekordi, Degtjarjov ületas B-normi 50 meetri vabaltujumises kuue sajandikuga, ujudes 22,82.
Olvik püstitas Eesti rekordi ka 50 meetri seliliujumises, saades ajaks 25,92. Ralf Tribuntsov ületas 100 meetri seliliujumises kaks korda Eesti juunioride rekordi. Maavõistluse kokkuvõttes edestas Soome Eestit 42 punktiga.
Lisaks Aljandile on B-norm Eestist täidetud kuuel ujujal, pelgalt selle täitmine enam aga olümpiapääsu ei tähenda. «A-norm garanteerib koha olümpial, välja arvatud juhul, kui sa pole oma riigis kahe parema seas,» selgitas Eesti ujumiskoondise peatreener Riho Aljand. «Kui riigil pole aga mingil alal ühtegi A-normi täitjat, on teoreetiline võimalus, et piisavalt tugeva B-normiga võib saada kutse.»
Nimekirjad lähevad lukku 18. juunil ning siis hakkab Rahvusvaheline Ujumisliit (FINA) B-normi täitjatele kutseid esitama, eelisjärjekorras on mõistagi need, kel tugevam aeg. «Igal alal peaks kümmekond sportlast
B-normiga olümpiale saama, aga see on spekulatsioon, sest me ei tea, kas keegi on vahepeal tabelist näiteks vigastuse või haiguse tõttu eest ära kukkunud või näiteks suured riigid on ise teinud karmid reeglid ja B-normiga sportlast välja ei saada,» arutles Aljand. «Kui see avabki meile, väiksematele riikidele, oma võimaluse.»
Aljandi hinnangul on meie praeguste B-normi täitnud ujujate seast nii mõnelgi reaalne võimalus Londonisse pääseda. «Näiteks Martin Liivamäel 100 meetri kompleksis, aga ka Jane Trepil, kuid ta läheb mai keskel 50 meetri vabaujumises ka A-normi püüdma,» rääkis Aljand. «Olvik tegi Soomes hiilgava tulemuse 100 meetri seliliujumises, B-norm on täidetud ka Martti Aljandil, Degtjarjovil ja Vladimir Sidorkinil.»
Jane Trepi ja Martti Aljandi EMil osalemine lahtine
Tänavused ujumise Euroopa meistrivõistlused peetakse 21.–27. maini Ungaris Debrecenis, kuid veel pole selge, kas seal asuvad võistlustulle ka USAs treenivad Jane Trepp ja Martti Aljand.
«Jane läheb mai keskel USA GP-etapil Londoni olümpia A-normi püüdma ja ma ei tea veel, kas ta tuleb EMile,» sõnas Eesti koondise peatreener Riho Aljand. «Peame selle üle mõtlema, et kui tema põhipanus on sel GP-etapil, kas ta siis pärast pikka lendu oleks nii vaimselt kui füüsiliselt võimeline veel tulemust parandama, kui tal ei tule seal norm täis.»
Päris kindel pole ka mullu detsembris lühirajaujumise EMil karjääri esimese tiitlivõistluste medali võitnud Aljandi osalemine. «Algselt oli kindel, et parem mitte siia tulla ja teha USAs oma tulemus ära,» rääkis Aljand. «Aga praegu tundub, et nad treeneriga mõtlevad, et siiski oleks mõistlikum tulla EMile. Kui see on veel lahtine.»