Olümpiavõitja suri 65-aastaselt: vähk oli tema aju ära söönud

1986. aasta Tour de France'i 3. etapi finiš, kus Robert Dill-Bundi (vasakul) sai kolmanda koha. Foto: Luc Novovitch / Reuters / Scanpix

Šveitsile ajaloo ainsa trekisõidu olümpiakulla toonud Robert Dill-Bundi suri 65-aastaselt ajukasvaja tõttu, mis oli teda aastaid vaevanud ning hävitanud umbes 30 protsenti tema ajumassist.

Dill-Bundi võitles alates 1999. aastast ajuvähiga, mis aina ägenes. Pärast esmast operatsiooni pidi 1980. aasta Moskva olümpiavõitja kaks aastat hiljem uuesti noa alla minema ning taas lõigati välja tükike «koeraraiska», nagu Dill-Bundi vähki nimetas.

2006. aastal oli haigus aga jälle platsis, ta vajas intensiivravi ja arstid olnud juba lootust kaotamas, kuid tehti siiski järjekordne operatsioon ning mees oli jälle jalul. 2016. aastal tuli aga vähk tagasi, et jääda. Dill-Bundi ajust eemaldati korduvalt kasvajaga tükikesi ning lõpus oli ajumass vähenenud 30 protsendi võrra.

«Alati on järgmine päev ja elu on alati elamist väärt. Võitlus on seda väärt!» on öelnud Dill-Bundi, mees, kellele saatus andis elus palju lööke, kuid vaatamata sellele suutis ta elu nautida ja olla optimistliku ellusuhtumisega. Temast jäi maha kolm last.

Moscow 1980 Olympic Games Individual pursuit Podium

🥇Robert Dill-Bundi 🇨🇭
🥈 Alain Bondue 🇫🇷
🥉 Hans-Henrik Örsted 🇩🇰

📸 MC#Moscou1980 #Olympics #OlympicGames #trackcycling #jeuxolympique #Toyko2020 pic.twitter.com/L8jvx8NGV0

— Miroir du Cyclisme (@Miroir2Cyclisme) August 4, 2021

Sportlikus mõttes oli Dill-Bundi Šveitsi jaoks väga eriline isiksus. Ajaloolise olümpiakulla võitis ta 1980. aasta Moskva olümpiamängudel, mida pajud lääneriigid boikoteerisid. Kunagi varem ega kunagi hiljem pole Šveitsi rattur sel alal olümpiakulda võitnud. Üleüldse on Šveits trekisõidus võitnud neli olümpiamedalit, neist viimase pronksikarva 2004. aastal.

Dill-Bundi oli aga edukas ka maanteerattal, võites 1982. aastal Giro d'Italia etapi ja aasta hiljem Šveitsis toimunud Romandia velotuuri proloogi. 1984. aastal tuli ta trekisõidus ka maailmameistriks ning lõpetas neli aastat hiljem karjääri.