GALERII ⟩ EOK presidendiks pürgiv Kersti Kaljulaid nimetas oma peamised abilised

EOK presidenditooli jahtiv Kersti Kaljulaid tutvustas teisipäeval pressikonverentsil, millisena tahab ta näha Eesti sporti nelja aasta pärast ning milline oleks tema programm selle visiooni elluviimiseks järgmise EOK presidendina. Asepresidendikandidaatidena näeb ta olümpiavõitjat Gerd Kanterit ja rahvaspordi eestvedajat Tiit Pekki.

Oma programmis tõi Kaljulaid esile nii selge fookuse tippspordis edu saavutamisel kui spordiharrastajate hulga kasvatamise. «EOK selge fookus peab olema tegutsemisel selle nimel, et meil oleks ette näidata medaleid kõigilt olümpiamängudelt – suve-, talve-, para- ja eriolümpialt. Ja loomulikult teistelt tiitlivõistlustelt, sest sugugi kõik alad ei kuulu olümpiakavva.

Iga ala arengu eest vastutavad alaliidud, aga EOK peab neile olema hea partner ning leidma võimalused ka alaliitude tugevdamiseks. Teisalt peame tegelema sellega, et meil oleks spordiharrastajaid Eestis rohkem kui praegu. Liikumine peab olema kättesaadav ja atraktiivne kõigile olenemata soost, vanusest või ka erilistest vajadustest,» vahendati Kaljulaidi sõnu pressiteates.

EOK juhtide valimise korra järgi esitab valitud president ka täiskogule kinnitamiseks kaks kuni neli asepresidendikandidaati. Kaljulaidi valimisel EOK presidendiks esitab ta asepresidentideks Gerd Kanteri ja Tiit Peki.

«See on väga selgete fookustega vastutuse jaotus – Gerd Kanteri vedada jääb tippspordi, treenerite arendamise ja spordieetika valdkond. Tiit Peki peamisteks vastutusaladeks saab olema spordiharrastuse edendamine ja koostöö piirkondlike spordiliitude ja -klubidega,» ütles Kaljulaid. Ta lisas, et näeb asepresidentidel ja ka täitevkomiteel senisest suuremat ja aktiivsemat rolli EOK juhtimisel ning seetõttu näeb ta ka vajadust asepresidentide tööd osaliselt tasustada.

Spordi rahastamisest rääkides tõi Kaljulaid välja, et see on iga EOK presidendi üks peamisi vastutusvaldkondi. Samas on tema hinnangul selge, et riigieelarvest tuleva raha hulk lähiajal suurusjärkude võrra ei kasva. «Sellegipoolest on võimalik kokku leppida rahastamismudel, mis annaks tulevikukindluse, sidudes selle näiteks hasartmängumaksu laekumisega. Konstruktiivsed suhted valitsusega on tähtsad, et sünniks teineteisemõistmine. EOK maine nii valitsuse kui avalikkuse silmis peab olema selline, et meiega tahetaks koostööd teha,» ütles ta.

Eraldi tõstis Kersti Kaljulaid esile ka spordieetika ja võrdse kohtlemise olulisust: «Ükski lapsevanem ei tohi tunda, et trenn pole tema lapsele turvaline. EOK ei tohi olla ühestki spordieetika valukohas ega tasandil möödavaataja. Vastupidi – olümpiakomitee roll on olla väärtuste kujundaja.»

Kaljulaid rõhutas oma programmis ka EOK kui organisatsiooni avatud ja läbipaistva juhtimise olulisust. «EOK peab pingutama, et järgmiste presidendivalimiste eel ei saaks keegi viidata, et mõned alaliidud polegi justkui EOKga väga seotud. Vastupidi – olümpiakomitee peab olema usaldusväärne partner nii spordirahvale, riigile, toetajatele kui kohaliku tasandi eestvedajatele. Ja ta peab kujunema selgeks ja põhimõttekindlaks ühiskondlike hoiakute kujundajaks,» sõnas Kaljulaid.

«Ühe eesmärgi olen ma juba saavutanud – spordiringkondades käib elav arutelu selle üle, millisena nähakse olümpiakomitee tulevikku. Mul on väga hea meel, et kõik kandidaadid on nõustunud debattidega, see ongi spordirahva ootus,» ütles Kaljulaid.

EOK presidendi valimised toimuvad 11. oktoobril. 45 EOK liiget esitas oma kandidaadiks Kersti Kaljulaidi, 25 liiget Urmas Sõõrumaa ja 17 liiget Erich Teigamäe.