Mullu suvel seljavigastusest tingituna karjäärile joone alla tõmmanud Kontaveit sõnas enne esilinastust, et film ei keskendu tema karjääri tipphetkedele, vaid just tipptennise igapäevale.
«See tõesti näitab kõige keerulisemat ja raskemat aastat minu karjääris. Seal ei ole kõiki neid positiivseid ja meeliülendavaid hetki, mida tegelikult ka minu karjäär mulle pakkunud on. See on üks asi, mida meeles pidada, kui seda filmi vaadata,» vahendab ERR Kontaveidi öeldut.
«Positiivsed asjad on lõpus mainitud. See mingil määral näitab kõike positiivset ja head – küll lühidalt, aga see on seal filmis tõesti olemas,» lisas Kontaveit.
Režissöör Kaupo Kruusiaugu sõnul ei läinudki ta tegema terviklikku ülevaadet Anett Kontaveidi karjäärist, sest sellise info leiab huviline väga lihtsalt ka internetist.
«Dokumentaalfilm annab võimaluse vaadata lähedalt sinna, kuhu tavainimene enamasti ei näe. Meile meeldib kaasa elada oma kangelaste saavutustele, aga suur osa tippude elust jääb sageli särava spordimaailma varju ja nii on see ka tipptennise puhul. Tippu jõudmise juurde kuuluvad inimvõimete piiril pingutused, pidev motivatsiooni leidmine, kaotuste ja üksindusega toimetulek, vigastused,» sõnas ta.
Anetist filmi tegemise muutis režissööri hinnangul eriliseks just murranguline otsus, mis sündis filmivõtete perioodil. «Dokumentaalfilmi tegema asudes ei ole stsenaarium kunagi täpselt paigas, sest film kajastab peategelase elu sellisena, nagu see on. Me läksime tegema filmi tipptennisistist – tema elust ja karjääri kujunemisest – teadmata, et just filmivõtete perioodil sünnib Aneti karjääris nii oluline pööre,» lausus režissöör.