Korvpallimaailma suurjõud saavutasid kokkuleppe

Kalev/Cramo kohtumises Kaasani Unicsiga. Foto: Mihkel Maripuu

Pühapäeva õhtul peetud korvpalli Ühisliiga ja Euroliiga juhtide ühise pressikonverentsi järel võib uskuda, et viimasel paaril hooajal Eesti meisterklubile Kalev/Cramole rahvusvahelist väljundit pakkunud Ühisliiga jääb püsima ja selles jätkavad ka naaberriikide parimad meeskonnad.

«Euroliiga tunnistab Ühisliigat regionaalse turniirina, mis kuulub Euroliiga süsteemi,» teatas Ühisliiga president Sergei Ivanov pühapäevasel pressikonverentsil. Mis aga peamine – Ühisliiga kaudu hakatakse edaspidi jagama ka Euro­liiga pääsmeid.

Seda, et tegemist pole vaid venelaste soovunelmaga, kinnitas ka Euroliiga juht Jordi Bertomeu. «Euroliigasse pääsemine toimub püramiidi põhimõttel ja nüüdsest teevad Ühisliigas osalevad meeskonnad seda just selle liiga kaudu,» vahendab Ühisliiga kodulehekülg Bertomeu sõnu. «Meil on käia veel pikk tee ja ees ootab palju tööd, kuid eelmainitud kokkulepped on juba sõlmitud.»

Sarnasus KHLiga

Kuni pühapäevase ühisavalduseni püsis õhus oht, et paaril viimasel hooajal Ida-Euroopas tegutsenud Ühisliiga eluiga jääb lühikeseks, kuna Euroliiga näeb selles oma konkurenti ja teeb kõik, et oma piirkonnas üha tugevamaid positsioone võitev liiga hävitada.

Kuulduste kohaselt kavandati alguses reeglit, et Euro­liigas osalev klubi tohib lisaks mängida vaid ühel turniiril. See poleks puudutanud Venemaa klubisid, kelle jaoks oleks Ühisliiga võinud vabalt asendada riigi meistrivõistlusi, küll aga jäänuks sellisel juhul ilmselt kõrvale teiste riikide parimad meeskonnad, eesotsas Leedu hiidude Kaunase Žalgirise ja Vilniuse Lietuvos Rytasega. Uus kokkulepe peaks aga selle probleemi lahendama. Samas jäi esialgu selgusetuks, mitu meeskonda ikkagi Ühisliiga kaudu Euroliigasse või Euro Cupi turniirile pääseb.

Ühisliiga peaks muutuma üsna sarnaseks jäähokiliigaga KHL. Ivanovi sõnul hakkab liigas mängima 18 või 20 meeskonda, neist kaheksa-üheksa on Venemaalt. «Liiga nõukogu paneb edasiseks reeglid paika – klubil peab olema korralik infrastruktuur, läheduses asuv lennuväli ja saalis võimalus edastada telepilti satelliidi vahendusel,» loetles ta. «Venemaa klubidele hakkavad kehtima veel eraldi reegleid. Näiteks peab neil olema platsil vähemalt kaks Venemaa passiga mängijat ja nad peavad avalikustama oma eelarve tulud. Seni pole seda teinud Himki ja Peterburi Spartak.»

Ivanovi sõnul Venemaa meistrivõistluste põhiturniiri enam ei mängita, ent võimalik on play-off-seeriate korraldamine. Samuti jäetakse teiste riikide klubidele vaba valik, kas nad soovivad mängida oma riigi meistrivõistlustel või mitte.

Hoop Balti liigale?

Euroliigas ja Ühisliigas hakatakse mängima samade pallidega ning kohtunikel peab olema Euroliiga kvalifikatsioon. Seni Ühisliigas pallinud Kalev/Cramo juhid on varem rääkinud soovist samas sarjas jätkata. Milliseid tingimusi neile selleks seatakse, pole veel teada. Klubi president Ivar Valdmaa polnud eile lõunaks liiga juhtidega veel rääkinud.

Õhtul oli Valdmaa pisut targem. «Tegelikult peaks kõik saama selgeks Ühisliiga nelja tugevama finaalturniiri ajal,» märkis ta. «Praegu pakutud variant pole leedulastele vastuvõetav – nemad tahaksid eurosarjadesse pääseda läbi oma riigi meistrivõistluste.» Valdmaa lisas, et kalevlased on leedulaste ja teiste väljaspool Venemaad asuvate klubidega ühes paadis: «Meie idee on see, et läbi Ühisliiga saaks Euroliigasse veel ühe täiendava koha.»

Ivanovi ja Bertomeu ühisavaldus tekitas parasjagu segadust – veel eile ei osanud selle otsest mõju Eesti korvpallile hinnata alaliidu peasekretär Karel Loide, Venemaa meistriliiga kadumine tuli aga üllatuseks sealse alaliidu presidendile Aleksandr Krasnenkovile. «Kuulen sellest esimest korda. Alaliiduna kavatseme siiski korraldada Venemaa meistrivõistlusi,» sõnas ta ajalehele Sovetski Sport.

Makedoonias korvpallialasel koosolekul viibiva Loide sõnul on uudis kahe liiga tärkavast koostööst värske ning selle tagamaid teavad vähesed.

Suure tõenäosusega võib aga see teade olla tugev hoop Balti liigale, sest vaevalt nõustuvad korvpallihullu Leedu tippklubid loobuma kodustest meistrivõistlustest, ent kui selle lisada Ühisliiga ja eurosarja tihedad mängugraafikud, pole neil Balti liiga jaoks enam aega.